Leiud vana aja ajakirjandust sirvides.
Kaks huvipakkuvat teadet möödunud sajandist.
Mis antud esemetest hiljem on saanud ja kas ka mõni tõsisem uurija neid kunagi näinud on - seda ei tea.
a) "Postimees" (1886-1944), nr. 171, 28 juuni 1931
Metslooma luukere ja wanade rahade leid Undlas.
Aasta kolme eest leidis Undla wallas Sootaguse kiilas Toomaru peremees kraawikaewamlsel soorabas mingisuguse laiasarwedega looma pealuu. Peale selle olnud seal tükk maad eemal põllurinnakul maa sees wanu tuleasemeid. Nüüd on kuulda, et sama küla rabas leidnud kraawitööline Ollik kõdunenud puukarbikese mitmesuguste wanade rahadega 1752. aastast. Kastis olnud nartsude sisse mähituna la kaks luust solge. Kas ei maksaks sume kestel mõnel eriteadlasel sinna uurimismatka ette wõtta?
b) "Postimees" nr. 12, 13 jaan. 1931
Kuna meie rahwateaduse uurijad on huwitatud igasugustest leidudest, mis aitawad walgustada tumedat ürgaega, siis sobib neile igatahes ka see teade, et 1927. aasta suwel sattus Kadrina kihelkonnas Undla walla Toomaru talu peremees soost kraawikaewamisel mingisuguse põdratõugu sarwlooma luukere leiule. See peituwat soorabas, püsti maa sees, nii ot kaewajale laiasarwedega looma pealuu kraawipõhjas ette puutunud ja ta selle pidanud eemaldama. Juhtumisi on see isegi senini säilinud. Muidu jäänud kogu looma luukere puutumata sügawamale maa sisse. Peale selle olewat seal mitmel poo! nähtawale tulnud suuremal hulgal teo karpe ja tükk maad eemal põllurinnakul maa sees wanu tuleasemeid, millest peremees pole teadnud mingit korda wõtta.
c) "Waba Maa" nr. 145, 24 juuni 1931
Wanarahade leid Undlas Undla wallas, Sootaguse külas leidis kraawitööline Ollik turbarabad kraawi kaeivätes kõdunenud puuksrAkese mitmesuguste wanade rahadeM missuguseid oli kokku 16 tükki ja kõ^k wõrdlemisi hästi alalhoidunud, kkhe! rahal oli aastauuinber 1752. Kastis leidus peale rahade kaks luust sõlge. mis nartsude sisse olid 'mähitud.
Huvipakkuvad teated igatahes.
Ehk leidub kellelgi rohkem informatsiooni?
Ja veel...
Üks teade ajakirjandusest.
"Virumaa Teataja" nr. 142, 11 dets. 1936
Sootaguse ja Telliskopli talu teekohustuste pärast riigikohtus.
Undla walla Sootaguse ja Telliskopli külades, millised asuwad mõlemad Wohnja walla piiri lähedal, on praeau ühiseks ja elamaks kõneaineks mõlema küla talude protsess, mis käib küll õige wähetähtsa küsimuse ümber, kuid millega protsessitud siiski wälja kuui riioikvhtuui. kus asi neil päewil arutusele tuleb. lugu sai oma alguse heiuamaatüklidest, milliseid auti Sootaguse ja Telliskopli talupidajatele Wohnja walla piirest, kuna Undla wald selles osas on suurte soode all ja taludel seega ka heinamaad puuduwad. Nende heinamaaiükkide wahelt jookseb aga läbi Wohnja-Metsaküla külawahetee ning wallast hakati nõudma, et heinamaa kasutajad täidaksid ka siin oma teekohustuse. Taludele mõõdeti möödunud aasta kewadel ka wastawad teejäodki wälja. kuid talupidajad leidsid, et siin pole tegemist õiglase korraldusega ja ei läinud oma teeosasid üldse wastugi wõtma.
Mehed põhjendasid oma sammu sellega, et nendel tuleb selle heinamaa eest juba Undla wallas teekohustus täita ja seega oleks uue nõudmise täitmine juba kahekordne. Pealegi asub see teeosa Sootaguselt ja Telliskoplist kuni 10 klm. kaugusel. Selle kohustuse täitmatajätmise pärast anti siis kõik talunikud, keda arwult on koos asunikkudega 38. kohtu alla.
Wastutusele wõeti Annukse. Iärwamardi, Alli (2 t.j), Pilleri (2 t .j), Toomari, Wäljaotsa. Oto (2 t .j), Wahini (2 t .j). Waabu, Lodi, Abrami, Kahala, Kõrtsimardi, Peetri (2 t.j), Jaanioru, Uuetalu, Jumika [2 t), Tonka talud ja peale selle weel rida asunikke.
Kõikide nende talude omanikkudel tuli nüüd käia kohtuteed mitmel korral nii Tapal kui ka Rakweres, kus lõpptutemusena määrati karistuseks igale talupidajale 2 päewa aresti wöi 5 kr. Suurem hulk taludest tasusid selle trahwisumma, kuid osa protsessijaist kandis arestikariskust ning seejärele asuti tõtt ja õigust otsima juba riigikohtust. See Undla talupidajate suurprotsess
tuleb nüüd lähemail päewil seal ka arutuse alla ja protsessi eestwedajad käisid hiljuti talust tallu ning korjasid peremeestelt adwokaadi jaoks raha kokku.
Peremehed ise seletawad, et tulgu siis otsus milline tahes, kuid riigikohtus on käidud ikka ära. Ka polewat see teekohustus kuigi ränk, waid oluline olewat õieti see kümne kilomeetri pikkune maa, mis tulewat töökohale jõudmiseks maha sõita.
Mis antud esemetest hiljem on saanud ja kas ka mõni tõsisem uurija neid kunagi näinud on - seda ei tea.
a) "Postimees" (1886-1944), nr. 171, 28 juuni 1931
Metslooma luukere ja wanade rahade leid Undlas.
Aasta kolme eest leidis Undla wallas Sootaguse kiilas Toomaru peremees kraawikaewamlsel soorabas mingisuguse laiasarwedega looma pealuu. Peale selle olnud seal tükk maad eemal põllurinnakul maa sees wanu tuleasemeid. Nüüd on kuulda, et sama küla rabas leidnud kraawitööline Ollik kõdunenud puukarbikese mitmesuguste wanade rahadega 1752. aastast. Kastis olnud nartsude sisse mähituna la kaks luust solge. Kas ei maksaks sume kestel mõnel eriteadlasel sinna uurimismatka ette wõtta?
b) "Postimees" nr. 12, 13 jaan. 1931
Kuna meie rahwateaduse uurijad on huwitatud igasugustest leidudest, mis aitawad walgustada tumedat ürgaega, siis sobib neile igatahes ka see teade, et 1927. aasta suwel sattus Kadrina kihelkonnas Undla walla Toomaru talu peremees soost kraawikaewamisel mingisuguse põdratõugu sarwlooma luukere leiule. See peituwat soorabas, püsti maa sees, nii ot kaewajale laiasarwedega looma pealuu kraawipõhjas ette puutunud ja ta selle pidanud eemaldama. Juhtumisi on see isegi senini säilinud. Muidu jäänud kogu looma luukere puutumata sügawamale maa sisse. Peale selle olewat seal mitmel poo! nähtawale tulnud suuremal hulgal teo karpe ja tükk maad eemal põllurinnakul maa sees wanu tuleasemeid, millest peremees pole teadnud mingit korda wõtta.
c) "Waba Maa" nr. 145, 24 juuni 1931
Wanarahade leid Undlas Undla wallas, Sootaguse külas leidis kraawitööline Ollik turbarabad kraawi kaeivätes kõdunenud puuksrAkese mitmesuguste wanade rahadeM missuguseid oli kokku 16 tükki ja kõ^k wõrdlemisi hästi alalhoidunud, kkhe! rahal oli aastauuinber 1752. Kastis leidus peale rahade kaks luust sõlge. mis nartsude sisse olid 'mähitud.
Huvipakkuvad teated igatahes.
Ehk leidub kellelgi rohkem informatsiooni?
Ja veel...
Üks teade ajakirjandusest.
"Virumaa Teataja" nr. 142, 11 dets. 1936
Sootaguse ja Telliskopli talu teekohustuste pärast riigikohtus.
Undla walla Sootaguse ja Telliskopli külades, millised asuwad mõlemad Wohnja walla piiri lähedal, on praeau ühiseks ja elamaks kõneaineks mõlema küla talude protsess, mis käib küll õige wähetähtsa küsimuse ümber, kuid millega protsessitud siiski wälja kuui riioikvhtuui. kus asi neil päewil arutusele tuleb. lugu sai oma alguse heiuamaatüklidest, milliseid auti Sootaguse ja Telliskopli talupidajatele Wohnja walla piirest, kuna Undla wald selles osas on suurte soode all ja taludel seega ka heinamaad puuduwad. Nende heinamaaiükkide wahelt jookseb aga läbi Wohnja-Metsaküla külawahetee ning wallast hakati nõudma, et heinamaa kasutajad täidaksid ka siin oma teekohustuse. Taludele mõõdeti möödunud aasta kewadel ka wastawad teejäodki wälja. kuid talupidajad leidsid, et siin pole tegemist õiglase korraldusega ja ei läinud oma teeosasid üldse wastugi wõtma.
Mehed põhjendasid oma sammu sellega, et nendel tuleb selle heinamaa eest juba Undla wallas teekohustus täita ja seega oleks uue nõudmise täitmine juba kahekordne. Pealegi asub see teeosa Sootaguselt ja Telliskoplist kuni 10 klm. kaugusel. Selle kohustuse täitmatajätmise pärast anti siis kõik talunikud, keda arwult on koos asunikkudega 38. kohtu alla.
Wastutusele wõeti Annukse. Iärwamardi, Alli (2 t.j), Pilleri (2 t .j), Toomari, Wäljaotsa. Oto (2 t .j), Wahini (2 t .j). Waabu, Lodi, Abrami, Kahala, Kõrtsimardi, Peetri (2 t.j), Jaanioru, Uuetalu, Jumika [2 t), Tonka talud ja peale selle weel rida asunikke.
Kõikide nende talude omanikkudel tuli nüüd käia kohtuteed mitmel korral nii Tapal kui ka Rakweres, kus lõpptutemusena määrati karistuseks igale talupidajale 2 päewa aresti wöi 5 kr. Suurem hulk taludest tasusid selle trahwisumma, kuid osa protsessijaist kandis arestikariskust ning seejärele asuti tõtt ja õigust otsima juba riigikohtust. See Undla talupidajate suurprotsess
tuleb nüüd lähemail päewil seal ka arutuse alla ja protsessi eestwedajad käisid hiljuti talust tallu ning korjasid peremeestelt adwokaadi jaoks raha kokku.
Peremehed ise seletawad, et tulgu siis otsus milline tahes, kuid riigikohtus on käidud ikka ära. Ka polewat see teekohustus kuigi ränk, waid oluline olewat õieti see kümne kilomeetri pikkune maa, mis tulewat töökohale jõudmiseks maha sõita.
... ja veel ajakirjanduses ilmunut.
Virulane : poliitika, kirjanduse, teaduse, põllu- ja käsitöö ajaleht, nr. 23, 4 juuni 1885
Virumaalt. Teisel Nelipühil raiutud ves. Anz. teatuse järele Undla koolmeistri adrad ja äkked ööse
põllu peal tükkideks katki. Metsalise teu tegijad olla teadmata.
Päewaleht, nr. 11, 14 jaanuar 1913
Kadrinast. Usklikkude koosolekud.
Sootaguse külas P. talus peeti kolmekuninga pühal ..ärganud hingede" poolt ettelugemist, mis juba laupäeva õhtul gitarrede ja viiuli mängu saatel algasid. Ettelugijaid ja mängijaid oli selleks päevaks kaugemalt 13 isikut ilmunud. Kuulajaid kogus niipalju, et talu ruumid ei suutnud neid endasse ära mahutada. Pikad palved ja laulud muusika saatel mõjustavad vanaeitede peale nii, et nutul ega ohkamistel lõppu polnud. Taeva tahtjad valiti teiste hulgast seega ära, et soovijad käed üles pidid tõstma. Muidugi tegi see ka külapoistele lõbu, kes kaks kätt korraga üles tõstsid. Alalise palvetamise ja hirmutavate manitsuste mõjul hakkasid ..ärkajad" oma kodust elu põlgama ja jätsid koduse töö täitsa hooldusesse. Selleks on tõendusi mitmelt poolt näha. Ka hävitavad pikad palve tunnid palvete ja ohkamist ega kindlate inimeste närvisid.
Päewaleht, nr. 71, 16 märts 1923
Müüa kahe hobuse kaless Undla vallas, Sootaguse külas. Rink.
Kaja, nr. 209, 10 sept. 1926
Marutõbine koer last kiskunud.
Neil päevil tehti Viru maakonna loomaarsti poolt kindlaks, et Undla vallas Sootaguse külas Johannes Pernakoffi koer marutõves oli. Koer hukati kohe ja kogu Undla valla ümbruskond kuulutati marutõvekahtlaseks. Enne mahalaskmist oli koer Pernakoffi last kiskunud, isa oli lapse haavad puhtaks imenud. On loota, et nii isa kui ka laps ellu jäävad. Nad saadeti Tartu ravitsemisele.
Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 48, 29 nov. 1926
Undtas.Tõbi tunnistati mittenakkavaks.
Undla vallas, Sootaguse külas, läks talupidaja J. P., nagu harilikult hommikul, hobuseid söötma. Talli uksi lahti tehes, näeb peremees üht hobust magavat. Lähemal järelvaatusel selgub aga, et hobune on ....
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 77, 5 okt. 1927
Müüa hobuse rehepeksumasin ühes veovärgiga. Sootaguse külas, Undla vallas, Toomari talus.
Päewaleht, nr. 307, 10 november 1928
Propsi- ja palgi metsatükk, jaamast 6 klm., kohe müüa. Kadrina. Sootaguse, Kahala talu, K. Geeberg.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 46, 25 apr. 1929
Esimesed põllumajanduslised kursused Sootagusel.
19. ja 20. aprillil peeti Kadrina põllum. seltsi korraldusel Sootaguse külas põllumajanduslisi kursuseid, millised tähendatud külas esimesteks osutusid. Sooparandusest kõneles kohaliku põllum. seltsi instr. A. Lindermann ja linnukasvatusest instr. J. Kiwistik.
Waba Maa, nr. 241, 17 oktoober 1929
Undla wallas, Saari külas asub 20 perekonda riigitruid saunikuid. Nende kasutada olevad kohad on wäikesed. Ka maapind on kruusa krõbestik ja halb. Kohtadel asuwad mitmed perekonnad peawad väljast tööd otsima, et mitte nälgida. Sellest aru saades hakkasid mehed maade korraldamist paluma.
Paluti Rakvere ning Tallinna kohtult ja kulutati ametasutuste uksi. Möödunud aastal oli Wirumaa riigimaade korrald. komisjoni koosolekul Undla walla mabadikkude maade korraldamine arutusel.
Kuid koosolekul ei saanud ühtegi kawa kinnitada. Siis oli see selle aasta märtsikuul põllutööministeeriumis arutusel, luid tulemuseks oli: waeste saunikute kauaaegsed unistused — maad juure saada läksid wett wedama. See maadekorraldus näib üldse mingisugusesse umbsõlme sattunud olewat. Möödunud sügisel mõõtis maamõõtja kohapeal saunikute maid; valmistati mõõtmise järele uus kawa ja tutvustati ka asjaosalisi. Siis selgusid aga wäga imelikud lood: enne olid maatükid enam wäheni ühesuurused, kuid nüüd olid mitmed krundid hoopis wäiksemaks kärbitud. Mõnel sannikul ei ole isegi wäljapääsuteed, waid peawad Nagala küla peremeeste kruntidest läbi käima. Osa saunikutele jäi täitsa wõõraks niisugune korraldus. Maadekorraldamise seaduses on öeldud, et edaspidistel maade korraldamisel tuleb silmas pidada eestkätt seda, et wäikseid elujõuetuid kohti enam-wähem elujõuli -semateks muuta — andes neile tagavaramaadest juurdelõikeid. Undlas talitati aga wastuoksa.
Vabadikud andsid asja riigikohtu lahendada ja ootawad nüüd seda aega, millal see lahendatud saab. Suuremaid muudatusi seal küll praegusel kujul ette wõtta ei saa, sest saunikute maad on osalt eramaadega piiratud. Popsiseaduse läbi on Undla wallas ainult Kadrina kirikumaast Kruusiaugu krunt
lõpulikult lahendatud, kuna teised kõik korraldamist ootawad.
Kaja, nr. 131, 9 juuni 1931
Koerad murravad Virumaal lambaid.
Hiljuti murdsid virumaal Undla asunduses (Undla vallas) talupidajate J. S.-i ja A. S.-i koerad maha talupidaja J. Veiderpassil 4 lammast, närides kõrid läbi. Lambad olid ööseks jäetud põllule. Kahjusumma küünib 69 kroonini.
Postimees (1886-1944), nr. 171, 28 juuni 1931
Metslooma luukere ja vanade rahade leid Undlas.
Aasta kolme eest leidis Undla vallas Sootaguse külas Toomaru peremees kraavikaevamisel soorabas mingisuguse laiasarvedega looma pealuu. Peale selle olnud seal tükk maad eemal põllurinnakul maa sees vanu tuleasemeid. Nüüd on kuulda, et sama küla rabas leidnud kraavitööline Ollik kõdunenud
puukarbikese mitmesuguste vanade rahadega 1752. aastast. Kastis olnud nartsude sisse mähituna ka kaks luust sõlge. Kas ei maksaks suve kestel mõnel eriteadlasel sinna uurimismatka ette võtta?
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 46, 28 apr. 1932
Müüa korv lapsevanker kattega ja kiigu. Kadrina, Sootaguse küla, H. Lille.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 5, 14 jaanuar 1933.
Perekonnatüli Kadrina surnuaial. Jõululaupäeva õhtul võisid kirikulised Kadrina surnuaial näha omapärast perekonnatüli. Ajal, kui üks Sootaguse külas elunev ema oma surnud tütre mälestuseks haual jõulupuud põletas, läks surnud tütre uuesti abiellunud mees seda suure lärmiga keelama. Esiteks ajas ta
oma lapsi, kes ema haual viibisid, sealt minema ja asus siis järjekorras endise ämma kallale. Alles teiste kirikuliste hurjutuse peale ja politsei kohalekutsumise ähvardusel loobus kange väimeespoeg oma surnud naise ja selle omaste jõulurahu segamisest.
Päewaleht, nr. 28, 29 jaanuar 1933
Ahila ja Sootaguse küladevahelisel teel piirivalwurid leidsid koormalt 100 liitrit välismaa piiritust. 10- st piiritusenöust tunnistas 8 omaks Aaspere valla elanik Aleksander Lillepeska. Ülejäänud piiritus kuulus Undla w. elanikule Jaan Tornile.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 23, 28 veebr. 1933
Salapiiritusega kaubitsemise pärast karistati ka Undla vallas Sootaguse külas elunevat Jaan Torni 360 krooniga.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 41, 13 apr. 1933
Kivi- ja savikarjatalli ehitamiseks. Teat. Kadrinasse, Sootaguse küla, Kõrtsimardi talu K. Kruutop.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 49, 6 mai 1933
23. apr. korraldas Undla Sootaguse tuletõrjeühing Sootaguse Tornimäel jüriöö, kus kõneles maat.-konsnlent hra Tael.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 68, 22 juuni 1933
Metsapõlemine Undlas. Pühapäewal süttis Undlas, Sootaguse küla all mets põlema, mis suure kuiwa ja wõrdlemisi tugewa tuule tõttu jõudsasti edasi lewines. Kuna ka wee kättesaamine raskendatud, siis oli kiiresti lewinewale tulele piiri panemine õige raske. Appi tuli aga tugew wihmasadu, mis koos
inimestega tule peatselt kustutas.
Järva Teataja (1926-1944), nr. 66, 7 juuni 1934
Koera silitamisest taudi. Laps puuris.
Kahtlemata kõige kurvem Undla vallas asetleidnud õnnetus. Undla asunduses elutseva Piiskoppeli talu perenaine pani juba mitmendat päeva tähele, et nende koer, olles õuel nööri otsas kinni millegipärast enam sugugi süüa ei taha. Arvates, et peni kinnioleku tõttu söögist on loobunud, viis heasüdamline
perenaine looma tuppa ning hakkas seal temale vägisi leivatükke suhu toppima.
Ema toimingut jälgisid samas ka ta kaks väikest tütart, kellest üks kahe, teine kaheksa aastane. Koer ajas aga kõik temale suhu topitud leivatükid jälle välja vaadates sealjuures imeliku pilguga perenaisele otsa... Äkki hakkas loom rabelema ja enne kui perenaine teda lahti jõudis lasta, krahmas ta hammastega
selle käest kinni, järel jättes sügava haava... Vahepeal tuppa tulnud peremees viis rabeleva koera uuesti õue sidudes ta nööri külge nagu varemgi. Lapsed aga mängides toas põrandal, võtsid koera suust väljapudendatud leivatükid, tegid neist kuulikesed ja sõid need ära...
Järgmisel ööl rebis koer nööri katki ning joostes külla, pures seal kõiki ettejuhtuvaid koeri. Üks väike, kes talle ette juhtus, leiti järgmisel hommikul tükkideks rebitult kodu õuelt. Nüüd oli kõigil selge, et Piiskoppelite koer on marutõves. Politsei korraldusel saadeti kogu perekond viitmata Tartu ravimisele kuna terve asunduse koerad hukati, ainult marutõbisel koeral õnnestus põgeneda.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 78, 11 juuli 1934
Undla Sootaguse Vab. Tulet. Ühing korraldab pühap. 15. juulil Sootaguse mäel suure suvi-peo mitmekesise eeskavaga. Algus kell 15. Lõpp kell 22. JUHATUS.
Waba Maa, nr. 3, 3 jaan. 1935
Väärib märkimist, et Virumaal on seni meie naiste kergejõustiku ringkonnile avastamata „täht", kelleks osutub tuntud kuulitõukaja omaaegse Eesti rekordi omaniku Joh. Suuk'i õde Helene. Kadrinas Sootaguse külas oma isa talus noor, 25-aastane, tugeva kehaehitusega preili omab spordi alal samad kalduvused, mis vendki ja lennutab pühapäevasportlasena normaal naistekuuli 12-meetri piiridesse. Tulemus on tublisti parem vastavast Eesti rekordist. Sportlikku inspiratsiooni prl. H. Suuk sai oma vennalt. Seni avalikel võistlusil ei ole esinenud.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 22, 20 veebruar 1935
Undla Sootaguse tuletõrjeühing korraldab Wabariigi 17. aastapäewa aktuse endises Sootaguse koolimajas laup.. 23. weebr. k. a. kell 20.00. Waimuliku talituse peab köster G. Karlson. kõneleb malewkonna pealik P. Pedisson. Aktusel eisineb meeskoor hra R. Rosenbergi juhatusel. Lõpul omawaheline kooswiibimine.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 26, 1 märts 1935
Sootaga oli aktus 23. weebruaril kl. 20 Sootaguse end. koolimaja ruumides. Waimuliku talituse pidas Kadr. kog. köster KKarlson. .aktuseikõne P. Pedisson. Wahelduseks kanti ette. meeskoorilaule- Rahwast oli palju.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 147, 18 dets. 1935
Tuletõrje naisjaoskond Undla-Sootagusele.
Viimasel jõulupühal peetakse Sootaguse koolimajas Undla-Sootaguse tuletõrje naisjaoskonna asutamise koosolek. Naisjaoskonna asutamine on tingitud ühingu järjest suurenevast tegevusest. Nii tulevad ühingul uuel aastal korraldamisele 10-a. juubeli pidustused ja suvel kohaliku omavalitsuspiirkonna
tuletõrje ühingute vahelised võistluspidustused.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 106, 18 september 1936
Rikkus naabri rahu. Undla v. elunev Alfred Sawesi mürgeldas Sootaguse külas kaaskodani!ku õuel, rikkudes rahu karjumise ning sõimamisega ja ähvardades akna lüüna sisse. Teda karistati 30 kr. rahatrahvi või 15 p. Arestiga.
Waba Maa, nr. 292, 18 dets. 1937
Lodikivi looduskaitse alla.
Undla vallas Sootaguse külas asub suur kivimürakas, mida rahvas kutsub Lodikiviks. Kivi on 7 m. kõrge, 41 ümbermõõtu ning tema kohta liigub rahvasuus mitmesuguseid legende ja muistendeid. Suure rändrahnu loodukaitse alla võtmiseks tehti nüüd looduskaitse insp. ettepanek.
Uus Eesti, nr. 344, 18 detsember 1937
„Lodikivi" rändrahn looduskaitse alla. Undla m. Sootaguse külas asub Veiderpassi karjamaal suur rändrahn. millise kõrgus on umbes 7 meetrit ja ümbermõõt 40 meetrit, ühe rahvajutu järgi kannab rahn ..lodikivi" nime ja tema võtmiseks looduskaitse alla on tehtud ettepanek muinsuskaitse
inspektorile.
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 147, 20 dets. 1937
Lodikivi looduskaitse alla.
Undla valla Sootaguse külas asub suur kivimürakas mida rahvas kutsub Lodikiviks. Kivi on 7 m. kõrge, 40 ümbermöõta ning tema kohta liigub rahvasuus mitmesuguseid legende ja muistendeid. Suure rändrahnu loodukaitse alla võtmiseks tehti nüüd looduskaitse insp. Ettepanek.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 20, 16 veebruar 1938
Kadunud 14. veebr, pruun emane hagija. Kaelas rihm Tallinna numbriga. Teatada Undla v. Sootaguse pt., telef. Kadrina 27 c. Omandamise eest hoiatan.
Virumaa Teataja (1925-1940) 8 märts 1938
Müüa höövelpink ühes riistadega. Undla vald, Sootaguse küla, Heinrich Retzold.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 68, 13 juuni 1938
Undlas süttis uudismaa. Undla vallas Sootaguse külas süttis põlema Juhan Toompea pärandustombule kuuluv Toomaru talu soos uudismaa, mida põles poolteist vakamaad. Talu sulane Johannes Goldbach viibis soos tööl. kus põletas mättaid, jättes need järelevalveta. Õnnetusekohal käisid ümbruskonna
tuletõrjujad, kes suutsid tulele piiri panna.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 54, 10 mai 1939
13. mail kell 8 Sootaga Toomari talus piiblitund.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 57, 17 mai 1939
Mihkel Klaasikut mälestab Undla v. v. tulet. Üh. Sootaguse Kogu.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 83, 21 juuli 1939
Kaotati rahakott Vohnja Sootaguse vahelistel teedel. Ausat leidjat palutakse teatada Sootaguse postitalusse. Joh. Mäe.
Virumaa Teataja nr. 18, 12 veebr. 1940
Lisaks senisele seitsmele eratraktorijaamapidajale konvendi piirkonnas anti luba ühe eratraktorijaama asutamiseks Undla vallas Sootaguse külas elunevale Artur Rinkile. Uus traktorijaam erineb eelmistest selle poolest, et ta on ette nähtud puht põllutööde jaoks, kuna eelmised on asutatud uudismaade ülesharimise otstarbel.
Uus Eesti, nr. 47, 18 veebruar 1940
Riisumine ja vargus raudteel.
Raudteepolitseile avaldas Paides, Pärnu t. nr. 02 elutsev Anna Oja, et Rakvere jaamas on tal rongi nr. 216 seismise ajal kiskunud käest vägisi käekoti ühes esemetega Undla vallas Sootaguse külas elutsev Martin Piiskoppel. Naisterahvale asus appi Narva elanik Jaak Lindemann, kes aitas käekoti riisuja
käest tagasi võtta. Asja asus juurdlema kriminaalpolitsei.
Päewaleht, nr. 97, 12 aprill 1940
27. aprillil 1940 kell 14 UNDLA VALLAMAJAS müüakse oksjonil kinnisvara, end. Undla algkooli krunt. koolimaja ja kõrvalhooned, mis asetsevad Sootaguse külas, 5 km Kadrina jaamast. Hinne Kr. 2050. Tagatis 10% nõutav. Lähemaid teateid saab vallavalitsuselt. Koolimaja on korras hoone,
tsinkplekist katusega. Sobiv käsitöölisele. Undla vallavanem.
Päewaleht, nr. 176, 4 juuli 1940
Odavasti müüa töökorras Fordson traktor A. Rink, Sootaguse, Kadrina.
Sootaguse külas on meie huviobjektiks Lindaneitsi e . Lodikivi ...
Nõukogude Õpetaja, nr. 31, 2 august 1958.
Virulane : poliitika, kirjanduse, teaduse, põllu- ja käsitöö ajaleht, nr. 23, 4 juuni 1885
Virumaalt. Teisel Nelipühil raiutud ves. Anz. teatuse järele Undla koolmeistri adrad ja äkked ööse
põllu peal tükkideks katki. Metsalise teu tegijad olla teadmata.
Päewaleht, nr. 11, 14 jaanuar 1913
Kadrinast. Usklikkude koosolekud.
Sootaguse külas P. talus peeti kolmekuninga pühal ..ärganud hingede" poolt ettelugemist, mis juba laupäeva õhtul gitarrede ja viiuli mängu saatel algasid. Ettelugijaid ja mängijaid oli selleks päevaks kaugemalt 13 isikut ilmunud. Kuulajaid kogus niipalju, et talu ruumid ei suutnud neid endasse ära mahutada. Pikad palved ja laulud muusika saatel mõjustavad vanaeitede peale nii, et nutul ega ohkamistel lõppu polnud. Taeva tahtjad valiti teiste hulgast seega ära, et soovijad käed üles pidid tõstma. Muidugi tegi see ka külapoistele lõbu, kes kaks kätt korraga üles tõstsid. Alalise palvetamise ja hirmutavate manitsuste mõjul hakkasid ..ärkajad" oma kodust elu põlgama ja jätsid koduse töö täitsa hooldusesse. Selleks on tõendusi mitmelt poolt näha. Ka hävitavad pikad palve tunnid palvete ja ohkamist ega kindlate inimeste närvisid.
Päewaleht, nr. 71, 16 märts 1923
Müüa kahe hobuse kaless Undla vallas, Sootaguse külas. Rink.
Kaja, nr. 209, 10 sept. 1926
Marutõbine koer last kiskunud.
Neil päevil tehti Viru maakonna loomaarsti poolt kindlaks, et Undla vallas Sootaguse külas Johannes Pernakoffi koer marutõves oli. Koer hukati kohe ja kogu Undla valla ümbruskond kuulutati marutõvekahtlaseks. Enne mahalaskmist oli koer Pernakoffi last kiskunud, isa oli lapse haavad puhtaks imenud. On loota, et nii isa kui ka laps ellu jäävad. Nad saadeti Tartu ravitsemisele.
Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 48, 29 nov. 1926
Undtas.Tõbi tunnistati mittenakkavaks.
Undla vallas, Sootaguse külas, läks talupidaja J. P., nagu harilikult hommikul, hobuseid söötma. Talli uksi lahti tehes, näeb peremees üht hobust magavat. Lähemal järelvaatusel selgub aga, et hobune on ....
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 77, 5 okt. 1927
Müüa hobuse rehepeksumasin ühes veovärgiga. Sootaguse külas, Undla vallas, Toomari talus.
Päewaleht, nr. 307, 10 november 1928
Propsi- ja palgi metsatükk, jaamast 6 klm., kohe müüa. Kadrina. Sootaguse, Kahala talu, K. Geeberg.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 46, 25 apr. 1929
Esimesed põllumajanduslised kursused Sootagusel.
19. ja 20. aprillil peeti Kadrina põllum. seltsi korraldusel Sootaguse külas põllumajanduslisi kursuseid, millised tähendatud külas esimesteks osutusid. Sooparandusest kõneles kohaliku põllum. seltsi instr. A. Lindermann ja linnukasvatusest instr. J. Kiwistik.
Waba Maa, nr. 241, 17 oktoober 1929
Undla wallas, Saari külas asub 20 perekonda riigitruid saunikuid. Nende kasutada olevad kohad on wäikesed. Ka maapind on kruusa krõbestik ja halb. Kohtadel asuwad mitmed perekonnad peawad väljast tööd otsima, et mitte nälgida. Sellest aru saades hakkasid mehed maade korraldamist paluma.
Paluti Rakvere ning Tallinna kohtult ja kulutati ametasutuste uksi. Möödunud aastal oli Wirumaa riigimaade korrald. komisjoni koosolekul Undla walla mabadikkude maade korraldamine arutusel.
Kuid koosolekul ei saanud ühtegi kawa kinnitada. Siis oli see selle aasta märtsikuul põllutööministeeriumis arutusel, luid tulemuseks oli: waeste saunikute kauaaegsed unistused — maad juure saada läksid wett wedama. See maadekorraldus näib üldse mingisugusesse umbsõlme sattunud olewat. Möödunud sügisel mõõtis maamõõtja kohapeal saunikute maid; valmistati mõõtmise järele uus kawa ja tutvustati ka asjaosalisi. Siis selgusid aga wäga imelikud lood: enne olid maatükid enam wäheni ühesuurused, kuid nüüd olid mitmed krundid hoopis wäiksemaks kärbitud. Mõnel sannikul ei ole isegi wäljapääsuteed, waid peawad Nagala küla peremeeste kruntidest läbi käima. Osa saunikutele jäi täitsa wõõraks niisugune korraldus. Maadekorraldamise seaduses on öeldud, et edaspidistel maade korraldamisel tuleb silmas pidada eestkätt seda, et wäikseid elujõuetuid kohti enam-wähem elujõuli -semateks muuta — andes neile tagavaramaadest juurdelõikeid. Undlas talitati aga wastuoksa.
Vabadikud andsid asja riigikohtu lahendada ja ootawad nüüd seda aega, millal see lahendatud saab. Suuremaid muudatusi seal küll praegusel kujul ette wõtta ei saa, sest saunikute maad on osalt eramaadega piiratud. Popsiseaduse läbi on Undla wallas ainult Kadrina kirikumaast Kruusiaugu krunt
lõpulikult lahendatud, kuna teised kõik korraldamist ootawad.
Kaja, nr. 131, 9 juuni 1931
Koerad murravad Virumaal lambaid.
Hiljuti murdsid virumaal Undla asunduses (Undla vallas) talupidajate J. S.-i ja A. S.-i koerad maha talupidaja J. Veiderpassil 4 lammast, närides kõrid läbi. Lambad olid ööseks jäetud põllule. Kahjusumma küünib 69 kroonini.
Postimees (1886-1944), nr. 171, 28 juuni 1931
Metslooma luukere ja vanade rahade leid Undlas.
Aasta kolme eest leidis Undla vallas Sootaguse külas Toomaru peremees kraavikaevamisel soorabas mingisuguse laiasarvedega looma pealuu. Peale selle olnud seal tükk maad eemal põllurinnakul maa sees vanu tuleasemeid. Nüüd on kuulda, et sama küla rabas leidnud kraavitööline Ollik kõdunenud
puukarbikese mitmesuguste vanade rahadega 1752. aastast. Kastis olnud nartsude sisse mähituna ka kaks luust sõlge. Kas ei maksaks suve kestel mõnel eriteadlasel sinna uurimismatka ette võtta?
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 46, 28 apr. 1932
Müüa korv lapsevanker kattega ja kiigu. Kadrina, Sootaguse küla, H. Lille.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 5, 14 jaanuar 1933.
Perekonnatüli Kadrina surnuaial. Jõululaupäeva õhtul võisid kirikulised Kadrina surnuaial näha omapärast perekonnatüli. Ajal, kui üks Sootaguse külas elunev ema oma surnud tütre mälestuseks haual jõulupuud põletas, läks surnud tütre uuesti abiellunud mees seda suure lärmiga keelama. Esiteks ajas ta
oma lapsi, kes ema haual viibisid, sealt minema ja asus siis järjekorras endise ämma kallale. Alles teiste kirikuliste hurjutuse peale ja politsei kohalekutsumise ähvardusel loobus kange väimeespoeg oma surnud naise ja selle omaste jõulurahu segamisest.
Päewaleht, nr. 28, 29 jaanuar 1933
Ahila ja Sootaguse küladevahelisel teel piirivalwurid leidsid koormalt 100 liitrit välismaa piiritust. 10- st piiritusenöust tunnistas 8 omaks Aaspere valla elanik Aleksander Lillepeska. Ülejäänud piiritus kuulus Undla w. elanikule Jaan Tornile.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 23, 28 veebr. 1933
Salapiiritusega kaubitsemise pärast karistati ka Undla vallas Sootaguse külas elunevat Jaan Torni 360 krooniga.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 41, 13 apr. 1933
Kivi- ja savikarjatalli ehitamiseks. Teat. Kadrinasse, Sootaguse küla, Kõrtsimardi talu K. Kruutop.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 49, 6 mai 1933
23. apr. korraldas Undla Sootaguse tuletõrjeühing Sootaguse Tornimäel jüriöö, kus kõneles maat.-konsnlent hra Tael.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 68, 22 juuni 1933
Metsapõlemine Undlas. Pühapäewal süttis Undlas, Sootaguse küla all mets põlema, mis suure kuiwa ja wõrdlemisi tugewa tuule tõttu jõudsasti edasi lewines. Kuna ka wee kättesaamine raskendatud, siis oli kiiresti lewinewale tulele piiri panemine õige raske. Appi tuli aga tugew wihmasadu, mis koos
inimestega tule peatselt kustutas.
Järva Teataja (1926-1944), nr. 66, 7 juuni 1934
Koera silitamisest taudi. Laps puuris.
Kahtlemata kõige kurvem Undla vallas asetleidnud õnnetus. Undla asunduses elutseva Piiskoppeli talu perenaine pani juba mitmendat päeva tähele, et nende koer, olles õuel nööri otsas kinni millegipärast enam sugugi süüa ei taha. Arvates, et peni kinnioleku tõttu söögist on loobunud, viis heasüdamline
perenaine looma tuppa ning hakkas seal temale vägisi leivatükke suhu toppima.
Ema toimingut jälgisid samas ka ta kaks väikest tütart, kellest üks kahe, teine kaheksa aastane. Koer ajas aga kõik temale suhu topitud leivatükid jälle välja vaadates sealjuures imeliku pilguga perenaisele otsa... Äkki hakkas loom rabelema ja enne kui perenaine teda lahti jõudis lasta, krahmas ta hammastega
selle käest kinni, järel jättes sügava haava... Vahepeal tuppa tulnud peremees viis rabeleva koera uuesti õue sidudes ta nööri külge nagu varemgi. Lapsed aga mängides toas põrandal, võtsid koera suust väljapudendatud leivatükid, tegid neist kuulikesed ja sõid need ära...
Järgmisel ööl rebis koer nööri katki ning joostes külla, pures seal kõiki ettejuhtuvaid koeri. Üks väike, kes talle ette juhtus, leiti järgmisel hommikul tükkideks rebitult kodu õuelt. Nüüd oli kõigil selge, et Piiskoppelite koer on marutõves. Politsei korraldusel saadeti kogu perekond viitmata Tartu ravimisele kuna terve asunduse koerad hukati, ainult marutõbisel koeral õnnestus põgeneda.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 78, 11 juuli 1934
Undla Sootaguse Vab. Tulet. Ühing korraldab pühap. 15. juulil Sootaguse mäel suure suvi-peo mitmekesise eeskavaga. Algus kell 15. Lõpp kell 22. JUHATUS.
Waba Maa, nr. 3, 3 jaan. 1935
Väärib märkimist, et Virumaal on seni meie naiste kergejõustiku ringkonnile avastamata „täht", kelleks osutub tuntud kuulitõukaja omaaegse Eesti rekordi omaniku Joh. Suuk'i õde Helene. Kadrinas Sootaguse külas oma isa talus noor, 25-aastane, tugeva kehaehitusega preili omab spordi alal samad kalduvused, mis vendki ja lennutab pühapäevasportlasena normaal naistekuuli 12-meetri piiridesse. Tulemus on tublisti parem vastavast Eesti rekordist. Sportlikku inspiratsiooni prl. H. Suuk sai oma vennalt. Seni avalikel võistlusil ei ole esinenud.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 22, 20 veebruar 1935
Undla Sootaguse tuletõrjeühing korraldab Wabariigi 17. aastapäewa aktuse endises Sootaguse koolimajas laup.. 23. weebr. k. a. kell 20.00. Waimuliku talituse peab köster G. Karlson. kõneleb malewkonna pealik P. Pedisson. Aktusel eisineb meeskoor hra R. Rosenbergi juhatusel. Lõpul omawaheline kooswiibimine.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 26, 1 märts 1935
Sootaga oli aktus 23. weebruaril kl. 20 Sootaguse end. koolimaja ruumides. Waimuliku talituse pidas Kadr. kog. köster KKarlson. .aktuseikõne P. Pedisson. Wahelduseks kanti ette. meeskoorilaule- Rahwast oli palju.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 147, 18 dets. 1935
Tuletõrje naisjaoskond Undla-Sootagusele.
Viimasel jõulupühal peetakse Sootaguse koolimajas Undla-Sootaguse tuletõrje naisjaoskonna asutamise koosolek. Naisjaoskonna asutamine on tingitud ühingu järjest suurenevast tegevusest. Nii tulevad ühingul uuel aastal korraldamisele 10-a. juubeli pidustused ja suvel kohaliku omavalitsuspiirkonna
tuletõrje ühingute vahelised võistluspidustused.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 106, 18 september 1936
Rikkus naabri rahu. Undla v. elunev Alfred Sawesi mürgeldas Sootaguse külas kaaskodani!ku õuel, rikkudes rahu karjumise ning sõimamisega ja ähvardades akna lüüna sisse. Teda karistati 30 kr. rahatrahvi või 15 p. Arestiga.
Waba Maa, nr. 292, 18 dets. 1937
Lodikivi looduskaitse alla.
Undla vallas Sootaguse külas asub suur kivimürakas, mida rahvas kutsub Lodikiviks. Kivi on 7 m. kõrge, 41 ümbermõõtu ning tema kohta liigub rahvasuus mitmesuguseid legende ja muistendeid. Suure rändrahnu loodukaitse alla võtmiseks tehti nüüd looduskaitse insp. ettepanek.
Uus Eesti, nr. 344, 18 detsember 1937
„Lodikivi" rändrahn looduskaitse alla. Undla m. Sootaguse külas asub Veiderpassi karjamaal suur rändrahn. millise kõrgus on umbes 7 meetrit ja ümbermõõt 40 meetrit, ühe rahvajutu järgi kannab rahn ..lodikivi" nime ja tema võtmiseks looduskaitse alla on tehtud ettepanek muinsuskaitse
inspektorile.
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 147, 20 dets. 1937
Lodikivi looduskaitse alla.
Undla valla Sootaguse külas asub suur kivimürakas mida rahvas kutsub Lodikiviks. Kivi on 7 m. kõrge, 40 ümbermöõta ning tema kohta liigub rahvasuus mitmesuguseid legende ja muistendeid. Suure rändrahnu loodukaitse alla võtmiseks tehti nüüd looduskaitse insp. Ettepanek.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 20, 16 veebruar 1938
Kadunud 14. veebr, pruun emane hagija. Kaelas rihm Tallinna numbriga. Teatada Undla v. Sootaguse pt., telef. Kadrina 27 c. Omandamise eest hoiatan.
Virumaa Teataja (1925-1940) 8 märts 1938
Müüa höövelpink ühes riistadega. Undla vald, Sootaguse küla, Heinrich Retzold.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 68, 13 juuni 1938
Undlas süttis uudismaa. Undla vallas Sootaguse külas süttis põlema Juhan Toompea pärandustombule kuuluv Toomaru talu soos uudismaa, mida põles poolteist vakamaad. Talu sulane Johannes Goldbach viibis soos tööl. kus põletas mättaid, jättes need järelevalveta. Õnnetusekohal käisid ümbruskonna
tuletõrjujad, kes suutsid tulele piiri panna.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 54, 10 mai 1939
13. mail kell 8 Sootaga Toomari talus piiblitund.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 57, 17 mai 1939
Mihkel Klaasikut mälestab Undla v. v. tulet. Üh. Sootaguse Kogu.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 83, 21 juuli 1939
Kaotati rahakott Vohnja Sootaguse vahelistel teedel. Ausat leidjat palutakse teatada Sootaguse postitalusse. Joh. Mäe.
Virumaa Teataja nr. 18, 12 veebr. 1940
Lisaks senisele seitsmele eratraktorijaamapidajale konvendi piirkonnas anti luba ühe eratraktorijaama asutamiseks Undla vallas Sootaguse külas elunevale Artur Rinkile. Uus traktorijaam erineb eelmistest selle poolest, et ta on ette nähtud puht põllutööde jaoks, kuna eelmised on asutatud uudismaade ülesharimise otstarbel.
Uus Eesti, nr. 47, 18 veebruar 1940
Riisumine ja vargus raudteel.
Raudteepolitseile avaldas Paides, Pärnu t. nr. 02 elutsev Anna Oja, et Rakvere jaamas on tal rongi nr. 216 seismise ajal kiskunud käest vägisi käekoti ühes esemetega Undla vallas Sootaguse külas elutsev Martin Piiskoppel. Naisterahvale asus appi Narva elanik Jaak Lindemann, kes aitas käekoti riisuja
käest tagasi võtta. Asja asus juurdlema kriminaalpolitsei.
Päewaleht, nr. 97, 12 aprill 1940
27. aprillil 1940 kell 14 UNDLA VALLAMAJAS müüakse oksjonil kinnisvara, end. Undla algkooli krunt. koolimaja ja kõrvalhooned, mis asetsevad Sootaguse külas, 5 km Kadrina jaamast. Hinne Kr. 2050. Tagatis 10% nõutav. Lähemaid teateid saab vallavalitsuselt. Koolimaja on korras hoone,
tsinkplekist katusega. Sobiv käsitöölisele. Undla vallavanem.
Päewaleht, nr. 176, 4 juuli 1940
Odavasti müüa töökorras Fordson traktor A. Rink, Sootaguse, Kadrina.
Sootaguse külas on meie huviobjektiks Lindaneitsi e . Lodikivi ...
Nõukogude Õpetaja, nr. 31, 2 august 1958.