Veel kord Sootaguse koolist
Undla algkool 1843-1929.
Undla koolimaja (Sootaguse koolimaja). Majas töötas 3 klassiline kool, hilisemalt oli valla vaestemaja.
Nõukogude ajal peeti klassiruumis kolhoosi "Punane Täht" koosviibimisi.
Õpetaja eluruume kasutas kolhoosipere (erinevatel aegadel erinevad). Hiljem malevlased, juhutöölised. Seisis aastaid tühjana. Praegu renoveeritult kasutusel elamuna.
Richard Tammik oma raamatus "Kadrina kihelkond läbi aegade" toob asutamise alguseks aasta 1843 > (...Sama võib öelda kahe uue juurdetulnud kooli kohta, millistest üks oli Undla mõisa kool Sootaguse külas...). Jään selle daatumi juurde.
Sootaguse külas õpetas koolmeister Juhan Tuompäe (Tompäh) oma kodus alul 17, siis paarikümnele lapsele lugemist. Õpetas kuni surmani 1847. a. lõpus. (Knüfferi 1844 aasta aruanne). Igatahes 1852 aasta nimestikus (Hulja, Jõepere, Undla, Vatku, Kõnnu, Udriku ja Palmse) on kool olemas. Veel kirjutab Tammik, et Undla koolmeistriks oli 1849 - 1850 Johan Fählmann. Ning seejärel Johan Abner. Lisab, et Abner oli iseõppinu, endine Hulja mõisa kutsar, kes oli käinud Riias kroonu hobuseid õpetamas ja õppinud seejuures seal ise vene ning saksa keelt. Tema käsutuses olevat olnud Sootaguse külas vana saun. Poeg Joosep, kellele ta 1871. a. ameti üle andis, oli juba läbi teinud Simuna kihelkonnakooli.
1909 - 1920 õpetas lapsi seltskonnategelasena tuntud August Voldemar Schneider. Sootaguse koolis töötasid õpetajatena veel Nurk, Palu, Pikat.
... ja seoses kooliga veel.
1866 aastal märgitakse Sootaguse koolimaja ehitust aga täpsemaid andmeid selle hoone kohta pole.
1885 11 okt. Talitaja pani ette, et kooli kohus ikka koolmeistri kontrahti nõuab ja koolmeister vallast sada rubla kontahti ei tee, sest 17 rubla on puudu. Siis sai valimeeste poolest see 17 rubla juure lubatud, nõndast koolmeister Joosep Abner edaspidi 100 rubla palka saab. See on mõisa herra poolest maad, mis 15 rubla renti arvatud, peale selle maksab mõisa herra 30 rubla puhast raha.
Vald maksab valla laekast 55 rubla. Peale selle saab koolmeister 5 rubla, koolimaja valgustamiseks tule raha. Mõisa herra annab kütteks 12 sülda puid, mis vald raiub ja välja veab. Koolimaja hoonete parandamine on valla. Ka on koolmeister Joosep Abner valla maksudest lahti.
(Undla valla talitaja protokolliraamat; EAA.3882.1.18; 11.02.1867-07.12.1885)
1889 19 12. Talitaja pani ette, et kool seisab, selle pärast, et mõisa herra 30 rubla palka ära võttis.
Peremehed ei lubanud seda raha maksta ja selle pärast võib kool seista. Talitaja kuulutagu zeitungis et jälle uus tuleb kaupa tegema.
(Undla vallavolikogu protokollid; EAA.3882.1.1; 1886-1892).
1873 aastal maksis mõis Undla koolile 20 rbl. ja talumeestelt sai veel 40 rbl. juurde. Valla tekkimisega seoses läks kogu palgaarvestus 1875 aastal rahalisele alusele. Nii näiteks sai õpetaja 1890 aastal 155 rbl. ning 1899 - 150 rbl.
1904 aastal ehitati uus ajakohane koolimaja Sootaguse külas. See tähendab praeguseni säilinud hoone.
>>> ja meediast:
Waba Maa, nr. 12, 15 jaan. 1930
Algkool suleti. 1. jaanuarist suleti Wirumaal Undla 3--kl. algkool wähese lastearvu tõttu (7 last). Õpilased pandi Kadrina algkooli.
Hilisema aja leidis osalist rakendust mitmesuguste koosviibimiste kohana.
>>> Virumaa Teataja nr. 22, 20 veebr. 1935.
Undla -Sootaguse Tuletõrjeühing korraldab Wabariigi 17. aastapäewa aktuse endises Sootaguse koolimajas laup.. 23. weebr. t a. kell 20.00. Waimuliku talituse peab köster G. Karlson. kõneleb malewkonna pealik P. Pedisson. Aktusel esineb meeskoor hra R. Rosenbergi juhatusel.
>>> Virumaa Teataja nr. 26, 1 märts 1935
Sootaga oli aktus 23. weebruaril kl. 20 Sootaguse end. koolimaja ruumides. Waimuliku talituse pidas Kadr. kog. köster G. Karlson, aktusekõne P. Pedisson. Wahelduseks kanti ette meeskoorilaule. Rahwast oli palju.
>>> Virumaa Teataja nr. 147, 18 dets. 1935
Tuletõrje naisjaoskond Undla-Sootagusele. Wiimasel jõulupühal peetakse Sootaguse koolimajas Undla-Sootaguse tuletõrje naisjaoskonna asutamiskoosolek. Naisjaoskonna asutamine on tingitud ühingu järjest suurenewast tegewusest. Nii tulewad ühingul uuel aastal korraldamisele 10-a. juubeli pidustused ja suvel kohaliku omawalitsuspiirkonna tuletõrje ühingute wahelised wõistluspidustused.
>>> Virumaa Teataja nr. 1, 3 jaan. 1936
Undla naised organiseerusid. 27. dets. peeti Undla Sootaguse koolimajas kohaliku tuletõrje ühingu naisoskonna asutamiskoosolekut, millest ümbruskonna perenaised ja peretütred elawavalt osa wõtsid. Koosolekul andis ühingu peamees H. Kübarsepp ülewaate tuletõrje naisoskonna ülesannetest ja sihtidest, mille särgi algatus üksmeelselt heaks kiideti. Jaoskonnale valiti wiieliikmeline juhatus järgmises koosseisus: prl. M. Pappel, esinaine, pr. H. Uudeldorf, warahoidjana prld. J. Klaasik, H. Mäe ja pr. A. Siispol. Kuna tuletõrje ühing ühes asutatud naisjaoskonnaga kohapeal ainukeseks organisatsiooniks on, wõib neist tulewikus elawat tegewust loota. Wõimalusi selleks annab aiwar endine Sootaguse koolimaja, millele möödunud aastal tulet. ühingu poolt ehitati ka nägus näitelawa.
Hoonet üritati veel mitmel korral müüa.
>>> Virumaa Teataja 18 märts 1940, Virumaa Teataja 12 apr. 1940 ja Virumaa Teataja nr. 46, 19 apr. 1940 sisaldavad teadet, et: 27. aprillil 1940 kell 14 Undla vallamajas müüakse oksjoni teel kinnisvara,
end. Undia algkooli krunt, koolimaja ja kõrvalhooned, mis asuvad Sootaguse külas, 5 klm. Kadrina jaamast. Hinne Kr. 2050. Tagatis 10% nõustav. Lähemaid teateid saab vallavalitsuselt. Koolimaja on korras hoone, tsinkplekist katusega. Sobiv käsitöölisele. Undla vallavanem.
Aga müümata see seekord jäi...
Undla koolimaja (Sootaguse koolimaja). Majas töötas 3 klassiline kool, hilisemalt oli valla vaestemaja.
Nõukogude ajal peeti klassiruumis kolhoosi "Punane Täht" koosviibimisi.
Õpetaja eluruume kasutas kolhoosipere (erinevatel aegadel erinevad). Hiljem malevlased, juhutöölised. Seisis aastaid tühjana. Praegu renoveeritult kasutusel elamuna.
Richard Tammik oma raamatus "Kadrina kihelkond läbi aegade" toob asutamise alguseks aasta 1843 > (...Sama võib öelda kahe uue juurdetulnud kooli kohta, millistest üks oli Undla mõisa kool Sootaguse külas...). Jään selle daatumi juurde.
Sootaguse külas õpetas koolmeister Juhan Tuompäe (Tompäh) oma kodus alul 17, siis paarikümnele lapsele lugemist. Õpetas kuni surmani 1847. a. lõpus. (Knüfferi 1844 aasta aruanne). Igatahes 1852 aasta nimestikus (Hulja, Jõepere, Undla, Vatku, Kõnnu, Udriku ja Palmse) on kool olemas. Veel kirjutab Tammik, et Undla koolmeistriks oli 1849 - 1850 Johan Fählmann. Ning seejärel Johan Abner. Lisab, et Abner oli iseõppinu, endine Hulja mõisa kutsar, kes oli käinud Riias kroonu hobuseid õpetamas ja õppinud seejuures seal ise vene ning saksa keelt. Tema käsutuses olevat olnud Sootaguse külas vana saun. Poeg Joosep, kellele ta 1871. a. ameti üle andis, oli juba läbi teinud Simuna kihelkonnakooli.
1909 - 1920 õpetas lapsi seltskonnategelasena tuntud August Voldemar Schneider. Sootaguse koolis töötasid õpetajatena veel Nurk, Palu, Pikat.
... ja seoses kooliga veel.
1866 aastal märgitakse Sootaguse koolimaja ehitust aga täpsemaid andmeid selle hoone kohta pole.
1885 11 okt. Talitaja pani ette, et kooli kohus ikka koolmeistri kontrahti nõuab ja koolmeister vallast sada rubla kontahti ei tee, sest 17 rubla on puudu. Siis sai valimeeste poolest see 17 rubla juure lubatud, nõndast koolmeister Joosep Abner edaspidi 100 rubla palka saab. See on mõisa herra poolest maad, mis 15 rubla renti arvatud, peale selle maksab mõisa herra 30 rubla puhast raha.
Vald maksab valla laekast 55 rubla. Peale selle saab koolmeister 5 rubla, koolimaja valgustamiseks tule raha. Mõisa herra annab kütteks 12 sülda puid, mis vald raiub ja välja veab. Koolimaja hoonete parandamine on valla. Ka on koolmeister Joosep Abner valla maksudest lahti.
(Undla valla talitaja protokolliraamat; EAA.3882.1.18; 11.02.1867-07.12.1885)
1889 19 12. Talitaja pani ette, et kool seisab, selle pärast, et mõisa herra 30 rubla palka ära võttis.
Peremehed ei lubanud seda raha maksta ja selle pärast võib kool seista. Talitaja kuulutagu zeitungis et jälle uus tuleb kaupa tegema.
(Undla vallavolikogu protokollid; EAA.3882.1.1; 1886-1892).
1873 aastal maksis mõis Undla koolile 20 rbl. ja talumeestelt sai veel 40 rbl. juurde. Valla tekkimisega seoses läks kogu palgaarvestus 1875 aastal rahalisele alusele. Nii näiteks sai õpetaja 1890 aastal 155 rbl. ning 1899 - 150 rbl.
1904 aastal ehitati uus ajakohane koolimaja Sootaguse külas. See tähendab praeguseni säilinud hoone.
>>> ja meediast:
Waba Maa, nr. 12, 15 jaan. 1930
Algkool suleti. 1. jaanuarist suleti Wirumaal Undla 3--kl. algkool wähese lastearvu tõttu (7 last). Õpilased pandi Kadrina algkooli.
Hilisema aja leidis osalist rakendust mitmesuguste koosviibimiste kohana.
>>> Virumaa Teataja nr. 22, 20 veebr. 1935.
Undla -Sootaguse Tuletõrjeühing korraldab Wabariigi 17. aastapäewa aktuse endises Sootaguse koolimajas laup.. 23. weebr. t a. kell 20.00. Waimuliku talituse peab köster G. Karlson. kõneleb malewkonna pealik P. Pedisson. Aktusel esineb meeskoor hra R. Rosenbergi juhatusel.
>>> Virumaa Teataja nr. 26, 1 märts 1935
Sootaga oli aktus 23. weebruaril kl. 20 Sootaguse end. koolimaja ruumides. Waimuliku talituse pidas Kadr. kog. köster G. Karlson, aktusekõne P. Pedisson. Wahelduseks kanti ette meeskoorilaule. Rahwast oli palju.
>>> Virumaa Teataja nr. 147, 18 dets. 1935
Tuletõrje naisjaoskond Undla-Sootagusele. Wiimasel jõulupühal peetakse Sootaguse koolimajas Undla-Sootaguse tuletõrje naisjaoskonna asutamiskoosolek. Naisjaoskonna asutamine on tingitud ühingu järjest suurenewast tegewusest. Nii tulewad ühingul uuel aastal korraldamisele 10-a. juubeli pidustused ja suvel kohaliku omawalitsuspiirkonna tuletõrje ühingute wahelised wõistluspidustused.
>>> Virumaa Teataja nr. 1, 3 jaan. 1936
Undla naised organiseerusid. 27. dets. peeti Undla Sootaguse koolimajas kohaliku tuletõrje ühingu naisoskonna asutamiskoosolekut, millest ümbruskonna perenaised ja peretütred elawavalt osa wõtsid. Koosolekul andis ühingu peamees H. Kübarsepp ülewaate tuletõrje naisoskonna ülesannetest ja sihtidest, mille särgi algatus üksmeelselt heaks kiideti. Jaoskonnale valiti wiieliikmeline juhatus järgmises koosseisus: prl. M. Pappel, esinaine, pr. H. Uudeldorf, warahoidjana prld. J. Klaasik, H. Mäe ja pr. A. Siispol. Kuna tuletõrje ühing ühes asutatud naisjaoskonnaga kohapeal ainukeseks organisatsiooniks on, wõib neist tulewikus elawat tegewust loota. Wõimalusi selleks annab aiwar endine Sootaguse koolimaja, millele möödunud aastal tulet. ühingu poolt ehitati ka nägus näitelawa.
Hoonet üritati veel mitmel korral müüa.
>>> Virumaa Teataja 18 märts 1940, Virumaa Teataja 12 apr. 1940 ja Virumaa Teataja nr. 46, 19 apr. 1940 sisaldavad teadet, et: 27. aprillil 1940 kell 14 Undla vallamajas müüakse oksjoni teel kinnisvara,
end. Undia algkooli krunt, koolimaja ja kõrvalhooned, mis asuvad Sootaguse külas, 5 klm. Kadrina jaamast. Hinne Kr. 2050. Tagatis 10% nõustav. Lähemaid teateid saab vallavalitsuselt. Koolimaja on korras hoone, tsinkplekist katusega. Sobiv käsitöölisele. Undla vallavanem.
Aga müümata see seekord jäi...