Muistendid.
Kohamuistendeil on rõhuasetus lokaalsel pärimusel, mis on tugevalt seotud piirkonna maastikuliste iseärasuste ning kultuurilooga, aga ka sotsiaalse kogukonnaga. Kohapärimuses peitub üks võtmetest, kuidas maastikku väärtustada.
Kohaliku loodus- ja kultuuripärandi säilimine on seatud esikohale ka ökoturismis ja loodusturismis.
Pärandit on käsitletud kui mineviku kultuurielementide produtseerimise viisi kaasajas.
Poliitiliste ning ühiskondlike muutuste foonil võivad teiseneda väärtustatavad pärandiobjektid ja/või neile omistatud väärtused.
Maastik laiemas tähenduses hõlmab kultuuripärandina üksikuid looduse objekte - kivisid, metsa, põlispuid, veekogukogusid - millele iganes inimene on andnud tähendusi.
Vastukaaluks pidevalt laienevale globaliseerumisprotsessile on hakatud kohapärimuses nägema omakodupaiga identiteedi kandjat.
Kadrina ümbruskonnas leidub keskmisest rohkem Kalevipoja-lugudega seotud paiku. Eriti väärib vaatamist küla lähedal asuv Eesti võimsamaid rändrahne - Neitsikivi (ka Linda kivi ehk Lodikivi - ka Linnamäe kivi).
Muistendi järgi toonud "Kalevi naene" kivi põlles kaasa, tulles lõuna poolt, põllepaelad aga katkenud enne mäge ja kivi kukkunud maha. Rändrahn võeti kaitse alla juba 1938. (28.03.1938) aastal. Rahvajutu järgi olnud rahn varem suurem ja selle alla olevat kunagi maetud kulda. Seetôttu olevat kunagi kohalikud inimesed kaevanud kivi külje alla ôônsuse ja teinud seni tuld, kuni rahnu ots lôhkenud ja purunenud. Pärast seda olevat rahn hakanud vajuma sügavamale maasse. Ühe jutu järgi löönud pikne kivi küljest tüki ära, see juhtunud ülemôôdunud sajandi keskpaiku.
Rahnu kohta on ka palju teisi muistendeid ja rahvapärimusi. Üks vanemaid on esitatud J. Klinge poolt, mis seostub kivi praegusele kohale sattumise hiidneitsi pôllepaelte katkemisega. Teises variandis on neitsi asendatud Kalevi naise Lindaga. Kord otsustanud Kalev koos oma sôpradega hakata linna ehitama ja küsinud targalt nôu. Tark öelnud, et kivid peab pôlles kokku kandma neisti seisuse Linda. Nii hakanudki Linda tööle. Kord kivikogumisel juhtunud Linda nägema suurt sobivat kivimürakat, kuid vaevalt oli ta saanud kivi pôlle, kui paelad rebenesid ja rahn talle jala peale kukkus ning mööda mäekülge alla veeres oma praegusele asukohale lõpuks püsima jäi.
Leidub legend, et kord karjatanud poiss ja tüdruk sigu. Siis aga hakanud sadama ning välku lööma. Lapsed jooksid koos ühe pôrsaga Lindakivi karniisiga kivinuki alla varju. Piksetaat vihastanud ja saatnud tulinoole kivi pihta. Kild matnud lapsed koos pôrsaga enda alla ja seal on nad siiani. Praegugi olevat seal kuulda poisikese hädaldamist ja sigade vingumist. Teise variandi järgi jäänud sinna karjane kogu karjaga.
Rahnu harjal on "neitsi voodi" - kolmnurkne lame pind. Muidugi (mõistagi) olnud kivi vanadel aegadel pehme, mida kujukalt tõendavad magamisase ja kitsejäljed kivis.
Ka olen kohanud kirjanduses ühte teadet, et kivi alla olevat peidetud ühe Rootsi kuninga kuld (varandusejutud on varmad liituma mistahes tähelepanuväärse paigaga).
Ohverdamise kohta info puudub. Leidub üksik teade, kus öeldakse, et kivi nimetati ka Pühakiviks.
Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, kuhu aga äikese ajal ei tohtivat varjule minna. Hoiatavaks näiteks tuuakse juhtum seakarjusega.
Vanasti oli Lindakivi kohtumispaigaks ja seal peeti ka pidusid ning pildistati.
Muistenditega on seotud teisigi paiku.
Ühte küla lagedat heinamaad peetakse Kalevipoja künnimaaks, mille ta kündnud ühe söögivahega.
Külas asetsevat põldudevahelist nõgu peab muistend Kalevipoja hobuse väherdamise asemeks.
Leiduvad ka Kalevipoja hobuse jäljed.
Kalevipoja hobuse püherdamise (väherdamise) ase.
Kohamuistendeil on rõhuasetus lokaalsel pärimusel, mis on tugevalt seotud piirkonna maastikuliste iseärasuste ning kultuurilooga, aga ka sotsiaalse kogukonnaga. Kohapärimuses peitub üks võtmetest, kuidas maastikku väärtustada.
Kohaliku loodus- ja kultuuripärandi säilimine on seatud esikohale ka ökoturismis ja loodusturismis.
Pärandit on käsitletud kui mineviku kultuurielementide produtseerimise viisi kaasajas.
Poliitiliste ning ühiskondlike muutuste foonil võivad teiseneda väärtustatavad pärandiobjektid ja/või neile omistatud väärtused.
Maastik laiemas tähenduses hõlmab kultuuripärandina üksikuid looduse objekte - kivisid, metsa, põlispuid, veekogukogusid - millele iganes inimene on andnud tähendusi.
Vastukaaluks pidevalt laienevale globaliseerumisprotsessile on hakatud kohapärimuses nägema omakodupaiga identiteedi kandjat.
Kadrina ümbruskonnas leidub keskmisest rohkem Kalevipoja-lugudega seotud paiku. Eriti väärib vaatamist küla lähedal asuv Eesti võimsamaid rändrahne - Neitsikivi (ka Linda kivi ehk Lodikivi - ka Linnamäe kivi).
Muistendi järgi toonud "Kalevi naene" kivi põlles kaasa, tulles lõuna poolt, põllepaelad aga katkenud enne mäge ja kivi kukkunud maha. Rändrahn võeti kaitse alla juba 1938. (28.03.1938) aastal. Rahvajutu järgi olnud rahn varem suurem ja selle alla olevat kunagi maetud kulda. Seetôttu olevat kunagi kohalikud inimesed kaevanud kivi külje alla ôônsuse ja teinud seni tuld, kuni rahnu ots lôhkenud ja purunenud. Pärast seda olevat rahn hakanud vajuma sügavamale maasse. Ühe jutu järgi löönud pikne kivi küljest tüki ära, see juhtunud ülemôôdunud sajandi keskpaiku.
Rahnu kohta on ka palju teisi muistendeid ja rahvapärimusi. Üks vanemaid on esitatud J. Klinge poolt, mis seostub kivi praegusele kohale sattumise hiidneitsi pôllepaelte katkemisega. Teises variandis on neitsi asendatud Kalevi naise Lindaga. Kord otsustanud Kalev koos oma sôpradega hakata linna ehitama ja küsinud targalt nôu. Tark öelnud, et kivid peab pôlles kokku kandma neisti seisuse Linda. Nii hakanudki Linda tööle. Kord kivikogumisel juhtunud Linda nägema suurt sobivat kivimürakat, kuid vaevalt oli ta saanud kivi pôlle, kui paelad rebenesid ja rahn talle jala peale kukkus ning mööda mäekülge alla veeres oma praegusele asukohale lõpuks püsima jäi.
Leidub legend, et kord karjatanud poiss ja tüdruk sigu. Siis aga hakanud sadama ning välku lööma. Lapsed jooksid koos ühe pôrsaga Lindakivi karniisiga kivinuki alla varju. Piksetaat vihastanud ja saatnud tulinoole kivi pihta. Kild matnud lapsed koos pôrsaga enda alla ja seal on nad siiani. Praegugi olevat seal kuulda poisikese hädaldamist ja sigade vingumist. Teise variandi järgi jäänud sinna karjane kogu karjaga.
Rahnu harjal on "neitsi voodi" - kolmnurkne lame pind. Muidugi (mõistagi) olnud kivi vanadel aegadel pehme, mida kujukalt tõendavad magamisase ja kitsejäljed kivis.
Ka olen kohanud kirjanduses ühte teadet, et kivi alla olevat peidetud ühe Rootsi kuninga kuld (varandusejutud on varmad liituma mistahes tähelepanuväärse paigaga).
Ohverdamise kohta info puudub. Leidub üksik teade, kus öeldakse, et kivi nimetati ka Pühakiviks.
Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, kuhu aga äikese ajal ei tohtivat varjule minna. Hoiatavaks näiteks tuuakse juhtum seakarjusega.
Vanasti oli Lindakivi kohtumispaigaks ja seal peeti ka pidusid ning pildistati.
Muistenditega on seotud teisigi paiku.
Ühte küla lagedat heinamaad peetakse Kalevipoja künnimaaks, mille ta kündnud ühe söögivahega.
Külas asetsevat põldudevahelist nõgu peab muistend Kalevipoja hobuse väherdamise asemeks.
Leiduvad ka Kalevipoja hobuse jäljed.
Kalevipoja hobuse püherdamise (väherdamise) ase.