Pärandkultuuri objektid.
Allikmaterjalide analüüs ning kriitika.
Pärandkultuuri objektid:
Kruusaauk
272:KAR:007, säilinud 20-50%
1555. a lepivad Udriku ja Undla mõisnik omavahel kokku, et esimene võib Sootaguselt kruusa vedada Nagala vesiveski tammi jaoks, kui vastutasuks lubab Sootaguse loomadel veskitiigis joomas käia.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1200115293.
Täpsustan: /// Ekslikult nimetatud asukohaks Kallukse küla ///. Kahjuks ei mainita, et kruusaauguna käsitletav kaevis paiknes ka Tornimäel. 1937 aasta katastrikaardil on vähemalt niimoodi taludest eraldi välja mõõdetud tükid. Looduses on senini säilinud kruusaaukudeni viiva tee abimärgistena (ristikivide kõrval) kasutatud kivid, mis samuti talude plaanidest 1882 aastal välja mõõdetud. Viimase omandi ning maareformiga mõõdeti need vastavalt siis Lodi ja Vahi-Uuetoa kinnistute sisse.
X = 6582102, Y = 618853.
Kõrtsi mü.
272:KOR:003, tüüp määratav, säilinud alla 20%.
Pool km läänes asub Kõrtsumardi maaüksus. Vanal ajal jäi kõrts kolme tee risti - Vohnja, Kadrina ja Kolu suunal. Viimati pood, kus tegutses Poe Meeri.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 1273919437.
Täpsustan: Poodi pidas eelmise vabariigi ajal ikkagi Poe Meeri isa Jakob Geberg. Viimane elanik enne talu hoonete lammutamist oli tema tütar Melanie Geberg (Poe Meeri). Hooned lammutati 1970-ndatel. Jagatuna (Kahala) ei säilitanud uuem osa oma algset nimetust vaid nimetatigi kohe Poe. Oli pool külast välja viidud talust.
(272:KOR:003) /// Vanal ajal jäi kõrts kolme tee risti - Vohnja, Kadrina ja Kolu suunal. ///
Ekslik - ei tea kust alguse saanud infomüra. Kõrtsi olemasolust kuulen esmakordselt. Tavaline talu (täpsemalt poolitatud talu osa). Teerist kohapeal samuti puudub. Kolu suunale saaks pöörata alles paari kilomeetri pärast Kallukse külast. Kõrtsi ei näita mitte ükski vana kaart, loend ega register. Samuti mitte selle nimelist kinnistut või talu. Sootaguse külas pole kõrtsi mitte kunagi olnud.
X = 6581832, Y = 618568.
Lodi talu varemed.
272:TAK:053. Põlised talukohad. Märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Kui öeldakse, et need olid Lodi mõisniku aegsed hooned, siis tähendab see ilmselt seda, et Jürgen Lode ostis Undla mõisa 1525. a ja pidas seda Liivi sõja alguseni 1558. a.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 8669893.
Täpsustan: /// Pärimused: Kui öeldakse, et need olid Lodi mõisniku aegsed hooned, siis tähendab see ilmselt seda, et Jürgen Lode ostis Undla mõisa 1525. a ja pidas seda Liivi sõja alguseni 1558. a. ///
Ekslik teave. Aastaarvud valed. Mingist müstilisest Lodi mõisnikust kuulen esmakordselt. Talu viidi Sootaguse külast välja millagi 1870 - 1880. Mõõdeti välja ja pandi müüki. Algselt sumbkülas paiknenuna piirnes sooga. Uues asukohas samuti. Vanadele kaartitele märgitud kui Suurekivi heinamaa, mis omakorda jagatud külasarase lapitükkideks. Nime sidumine Jürgen Lodega on ekslik. Tõenäoline nimeseletus oleks soise ala kõrval paiknevusest tuletatud > lodu > lodi. Hiljem laienes Lodi nimi talust tulenevalt ka Linda ehk Neitsikivile.
X = 6582102, Y = 618853.
Paldri soo.
(272:MPO:003, säilinud 20-50%
Paldri sooks nim. seda väikest sood sellepärast, et selle kuivendamiseks kraave kaevanud mehe nimi oli Palder olnud. Kraavid algavad kõrgsoost ja Loobu jõkke jõudev kraav suundub ümber mäe loodesse.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 870060448.
Täpsustan: /// Pärimused: Paldri sooks nim. seda väikest sood sellepärast, et selle kuivendamiseks kraave kaevanud mehe nimi oli Palder olnud. Kraavid algavad kõrgsoost ja Loobu jõkke jõudev kraav suundub ümber mäe loodesse. ///
Eksitav nimetus. Soodaguse küla inimesed on seda kogu aeg Lodi sooks nimetanud. Paldri soo nimetus võib pärineda Kallukse külast (kuna soo poolitub kahe küla vahel) või, mis veelgi tõenäolisem, et nõukogude ajal tekkinud nimetus. Vee juhtimine Loobu jõkke on samuti ilmne füüsikaseaduste eiramine. Soos paiknevatest kraavide süsteemist üritati kunagi turvast varuda. Väliskraav kaevati millalgi möödunud sajandi 60-ndatel aastatel - siis juba traktorite ning ekskavaatorite jõul.
X = 6582102, Y = 618853.
Saari sild ja Saari küla maad.
272:KIS:001.
Saari küla. Saari (sari, saras) on kogukonna ühiskasutuses olevad maad. Richard Tammik ja Eduard Leppik on pidanud võimalikuks, et kunagine Toruestaeuaerae - Tristfer, hilisem Kadrina kihelkond on alguse saanud külasarase maadest. Tee remondiga 1980-ndate keskel õhati ilus tugev maakivist sild, et tee laiemaks teha. Esialgu tuli ainult väike mõra, lõpuks õnnestus. Alates Udrikust peaaegu Vohnjani peaks praeguse tee all olema mõisaaegne munakivitee.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 1567616798.
Täpsustan: Kaldun arvama, et väide on ekslik (nime sidumine külasarasega). Pilk vanadele kaartidele peaks välistama igasuguse küla paigutuse antud kohta. Jõgi (Loobu) süvendati alles möödunud sajandi teises pooles. Kes see terve mõistusega inimene ikka soos põldu peab... Märjast alast tulenevalt oleks tõenäoline nimeseletus > saar > saari. Või midagi ligilähedast. Kogu teadaoleva aja olnud Undala mõisa moonakate elupaigaks. Inimesed, kes käisid pidevalt mõisas tööl.
/// Alates Udrikust peaaegu Vohnjani peaks praeguse tee all olema mõisaaegne munakivitee. ///
Ekslik väide. Arvan, et Udriku nime all mõeldakse siiski Undlat. Munakivitee lõppes paarkümmend meetrit peale silda - magasiaida kohal. Vohnja poolt tulles ulatus peaaegu Kallukse külani. Vahepeal oli kruusane lõik. Eeelpool toodud vanad kaardid näitavad väga selgelt kus-kohas tee lõppes. Lisaks on antud tee Sootaguse küla läbiv ja kuni Kallukseni lõik küllaltki palju oma algset asukohta muutnud.
X = 6581012, Y = 620087.
Undla koolimaja.
(272:KOO:006, säilinud 50-90%.
Asutatud enne 1850. a. 1852. aastani töötasid koolid mõisniku kulul - andis ruumid, palkas koolmeistri, hoolitses remondi ja muu eest. Uus koolimaja ehitati 1904. a. 01.01.1930 kool suleti. Peale kooli sulgemist valla vaestemajana, kuni 27.04.1940 kui vald selle oksionil maha müüs.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 2059477628.
Täpsustan: /// Pärimused: Asutatud enne 1850. a. /// Eksitavalt antud siiski vist veidi liiga varane asutamise aeg. Kooli küll peeti millalgi sellest ajast alates. Aga algselt ühes talus (Tomari) ning hiljem vanas koolimajas. Praeguseni säilinud hoone puhul räägime ikkagi vaid 1904 aastal ehitatud Sootaguse koolimajast. Lisaks ei suutnud vald seda kunagi maha müüa, vaid ainult müütas vahelduvalt. Õiget ostjat leidmata.
X = 6581235, Y = 618922.
Tuuleveski.
272:TUV:010, märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Veski on märgitud verstakaardile. Veskiasemel poolik veskikivi. Viimane omanik Tonka nimeline, kutsuti Tonka veskiks. Veskiasemel sirel ja pihlakad, edelasse jääva elamu varemetel vaher, kreek, lumimari.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 2084940716.
Täpsustan, et üldjoontes õige info.
X = 6581235, Y = 618922.
Sootaguse Tornimägi.
Kruusa- ja liivakarjäärid. 272:KON:004, märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Pärimuse järgi olnud mäel valvepost, kust teatatud vaenlase tulekut lokulaua abil. Lähemate külade inimesed põgenenud siis koopasse Linnamäe järsul põhjaküljel. Tornimägi asub Vahi talu maadel.
Sootagusel oli 1241. a 10 adramaad. Viimasest tornist on järgi selle muldosa. Kõrgus 113 m. Kutsutud ka Linnamäeks, Hüüukambrimäeks, Tarvenpääks.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav).
Täpsustan: Nimetus Tornimägi tuleneb eelkõige ikkagi seal paiknenud mitmest triangulatsiooni tornist. Varasem nimetus kaartidel oli Kadastiku mägi. Viimasest tornist säilinud markeeriv ringkaevis ning reeper (õige, muide). Miks geodeetiline põhipunkt teise kohta paarkümmend aastat tagasi teisaldati ei
tea. Vahtidest ning lipuga vehkimistest olen juba eelnevalt kirjutanud. Kahtlen selles.
/// Kutsutud ka Linnamäeks, Hüüukambrimäeks, Tarvenpääks ///. Linnamägi on ikkagi Sootaguse Linnamägi ja asub teises paigas. Hüüukambrimäe nimetus esineb harva ning alles viimasel ajal, algset päritolu ja täpset asukohta pole suutnud kahjuks tuvastada. Tarvenpää nimetust olen kohand Lodi talu Kruusaaukudega piirneva kõrgema tipu nimena, sedagi harva.
X = 6582102, Y = 618853.
Käokõrve magasiait.
272:MAG:004, säilinud 20-50%
Käokõrve küla on pärimuste järgi kolitud oma endiselt kohalt Undla mõisale ette jäädes soo taha. Kasutatakse elamuna.
LINK >
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1198771535.
Täpsustan: Käokõrve kinnistu nimetusena on kasutusele võetud alles viimase maa- ning omandireformi tulemina. Algselt valla magasiaidana toiminud hoone pole ennem kunagi seda nime kandnud. Ligilähedast metsaäärset paika on küll nimetatud hilisemal ajal ka vahel Käokõrveks. Seal asetsev küla olema ikka Saari küla või siis ennemini Sootaguse saunaküla. Ajalooliselt on seda nimetatud Undla magasiaidaks - Peetermanni saunaks - Jõeotsaks - Harfi saunaks - ja alles viimasel ajal Käokõrveks.
Lugu Käokõrve külast on ilmselt ringlema läinud > H. Joonuks "Tapa - Tallinn" 1977, lk.28 > Endine küla Undla mõisa ümbruses (?), asustati 16 sajandil ümber mõisast läänes laiuva soo taha praegusesse Sootaguse külla. Millele autor tollal tugines ei tea. Igatahes mingist sellest ajast alates see legend
ringleb.
X = 6581171, Y = 619654.
Aukude auk.
Vana kohanimi.. 272:KON:017, säilinud 50-90%.
Saari saunaküla lääneosas on Aukude auk, mis on legendi järgi Kalevipoja hobuse magamisase. Nimi tuleb sellest, et nimelt oru laial põhjal on omakorda kolm termokarsti lohku - Kabjaauk, Mustlaseauk, Kanarbikusoo - need olevat hiidhobuse kabjajäljed.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1216223939.
Täpsustan: Tõenäoliselt suurim termokarsti lohk Lääne Virumaal. Kokku kõik augud ühes augus umbes 5 hektarit. Kalevipoja hobuse magamise ase paikneb siiski veidi eemal ning ka hobuse jalajäljed olema mujal.
X = 6580691, Y = 619202.
Tegijatel ikka vahest juhtub......
Pärandkultuuri objektid:
Kruusaauk
272:KAR:007, säilinud 20-50%
1555. a lepivad Udriku ja Undla mõisnik omavahel kokku, et esimene võib Sootaguselt kruusa vedada Nagala vesiveski tammi jaoks, kui vastutasuks lubab Sootaguse loomadel veskitiigis joomas käia.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1200115293.
Täpsustan: /// Ekslikult nimetatud asukohaks Kallukse küla ///. Kahjuks ei mainita, et kruusaauguna käsitletav kaevis paiknes ka Tornimäel. 1937 aasta katastrikaardil on vähemalt niimoodi taludest eraldi välja mõõdetud tükid. Looduses on senini säilinud kruusaaukudeni viiva tee abimärgistena (ristikivide kõrval) kasutatud kivid, mis samuti talude plaanidest 1882 aastal välja mõõdetud. Viimase omandi ning maareformiga mõõdeti need vastavalt siis Lodi ja Vahi-Uuetoa kinnistute sisse.
X = 6582102, Y = 618853.
Kõrtsi mü.
272:KOR:003, tüüp määratav, säilinud alla 20%.
Pool km läänes asub Kõrtsumardi maaüksus. Vanal ajal jäi kõrts kolme tee risti - Vohnja, Kadrina ja Kolu suunal. Viimati pood, kus tegutses Poe Meeri.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 1273919437.
Täpsustan: Poodi pidas eelmise vabariigi ajal ikkagi Poe Meeri isa Jakob Geberg. Viimane elanik enne talu hoonete lammutamist oli tema tütar Melanie Geberg (Poe Meeri). Hooned lammutati 1970-ndatel. Jagatuna (Kahala) ei säilitanud uuem osa oma algset nimetust vaid nimetatigi kohe Poe. Oli pool külast välja viidud talust.
(272:KOR:003) /// Vanal ajal jäi kõrts kolme tee risti - Vohnja, Kadrina ja Kolu suunal. ///
Ekslik - ei tea kust alguse saanud infomüra. Kõrtsi olemasolust kuulen esmakordselt. Tavaline talu (täpsemalt poolitatud talu osa). Teerist kohapeal samuti puudub. Kolu suunale saaks pöörata alles paari kilomeetri pärast Kallukse külast. Kõrtsi ei näita mitte ükski vana kaart, loend ega register. Samuti mitte selle nimelist kinnistut või talu. Sootaguse külas pole kõrtsi mitte kunagi olnud.
X = 6581832, Y = 618568.
Lodi talu varemed.
272:TAK:053. Põlised talukohad. Märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Kui öeldakse, et need olid Lodi mõisniku aegsed hooned, siis tähendab see ilmselt seda, et Jürgen Lode ostis Undla mõisa 1525. a ja pidas seda Liivi sõja alguseni 1558. a.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 8669893.
Täpsustan: /// Pärimused: Kui öeldakse, et need olid Lodi mõisniku aegsed hooned, siis tähendab see ilmselt seda, et Jürgen Lode ostis Undla mõisa 1525. a ja pidas seda Liivi sõja alguseni 1558. a. ///
Ekslik teave. Aastaarvud valed. Mingist müstilisest Lodi mõisnikust kuulen esmakordselt. Talu viidi Sootaguse külast välja millagi 1870 - 1880. Mõõdeti välja ja pandi müüki. Algselt sumbkülas paiknenuna piirnes sooga. Uues asukohas samuti. Vanadele kaartitele märgitud kui Suurekivi heinamaa, mis omakorda jagatud külasarase lapitükkideks. Nime sidumine Jürgen Lodega on ekslik. Tõenäoline nimeseletus oleks soise ala kõrval paiknevusest tuletatud > lodu > lodi. Hiljem laienes Lodi nimi talust tulenevalt ka Linda ehk Neitsikivile.
X = 6582102, Y = 618853.
Paldri soo.
(272:MPO:003, säilinud 20-50%
Paldri sooks nim. seda väikest sood sellepärast, et selle kuivendamiseks kraave kaevanud mehe nimi oli Palder olnud. Kraavid algavad kõrgsoost ja Loobu jõkke jõudev kraav suundub ümber mäe loodesse.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 870060448.
Täpsustan: /// Pärimused: Paldri sooks nim. seda väikest sood sellepärast, et selle kuivendamiseks kraave kaevanud mehe nimi oli Palder olnud. Kraavid algavad kõrgsoost ja Loobu jõkke jõudev kraav suundub ümber mäe loodesse. ///
Eksitav nimetus. Soodaguse küla inimesed on seda kogu aeg Lodi sooks nimetanud. Paldri soo nimetus võib pärineda Kallukse külast (kuna soo poolitub kahe küla vahel) või, mis veelgi tõenäolisem, et nõukogude ajal tekkinud nimetus. Vee juhtimine Loobu jõkke on samuti ilmne füüsikaseaduste eiramine. Soos paiknevatest kraavide süsteemist üritati kunagi turvast varuda. Väliskraav kaevati millalgi möödunud sajandi 60-ndatel aastatel - siis juba traktorite ning ekskavaatorite jõul.
X = 6582102, Y = 618853.
Saari sild ja Saari küla maad.
272:KIS:001.
Saari küla. Saari (sari, saras) on kogukonna ühiskasutuses olevad maad. Richard Tammik ja Eduard Leppik on pidanud võimalikuks, et kunagine Toruestaeuaerae - Tristfer, hilisem Kadrina kihelkond on alguse saanud külasarase maadest. Tee remondiga 1980-ndate keskel õhati ilus tugev maakivist sild, et tee laiemaks teha. Esialgu tuli ainult väike mõra, lõpuks õnnestus. Alates Udrikust peaaegu Vohnjani peaks praeguse tee all olema mõisaaegne munakivitee.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 1567616798.
Täpsustan: Kaldun arvama, et väide on ekslik (nime sidumine külasarasega). Pilk vanadele kaartidele peaks välistama igasuguse küla paigutuse antud kohta. Jõgi (Loobu) süvendati alles möödunud sajandi teises pooles. Kes see terve mõistusega inimene ikka soos põldu peab... Märjast alast tulenevalt oleks tõenäoline nimeseletus > saar > saari. Või midagi ligilähedast. Kogu teadaoleva aja olnud Undala mõisa moonakate elupaigaks. Inimesed, kes käisid pidevalt mõisas tööl.
/// Alates Udrikust peaaegu Vohnjani peaks praeguse tee all olema mõisaaegne munakivitee. ///
Ekslik väide. Arvan, et Udriku nime all mõeldakse siiski Undlat. Munakivitee lõppes paarkümmend meetrit peale silda - magasiaida kohal. Vohnja poolt tulles ulatus peaaegu Kallukse külani. Vahepeal oli kruusane lõik. Eeelpool toodud vanad kaardid näitavad väga selgelt kus-kohas tee lõppes. Lisaks on antud tee Sootaguse küla läbiv ja kuni Kallukseni lõik küllaltki palju oma algset asukohta muutnud.
X = 6581012, Y = 620087.
Undla koolimaja.
(272:KOO:006, säilinud 50-90%.
Asutatud enne 1850. a. 1852. aastani töötasid koolid mõisniku kulul - andis ruumid, palkas koolmeistri, hoolitses remondi ja muu eest. Uus koolimaja ehitati 1904. a. 01.01.1930 kool suleti. Peale kooli sulgemist valla vaestemajana, kuni 27.04.1940 kui vald selle oksionil maha müüs.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 2059477628.
Täpsustan: /// Pärimused: Asutatud enne 1850. a. /// Eksitavalt antud siiski vist veidi liiga varane asutamise aeg. Kooli küll peeti millalgi sellest ajast alates. Aga algselt ühes talus (Tomari) ning hiljem vanas koolimajas. Praeguseni säilinud hoone puhul räägime ikkagi vaid 1904 aastal ehitatud Sootaguse koolimajast. Lisaks ei suutnud vald seda kunagi maha müüa, vaid ainult müütas vahelduvalt. Õiget ostjat leidmata.
X = 6581235, Y = 618922.
Tuuleveski.
272:TUV:010, märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Veski on märgitud verstakaardile. Veskiasemel poolik veskikivi. Viimane omanik Tonka nimeline, kutsuti Tonka veskiks. Veskiasemel sirel ja pihlakad, edelasse jääva elamu varemetel vaher, kreek, lumimari.
LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse - 2084940716.
Täpsustan, et üldjoontes õige info.
X = 6581235, Y = 618922.
Sootaguse Tornimägi.
Kruusa- ja liivakarjäärid. 272:KON:004, märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata.
Pärimuse järgi olnud mäel valvepost, kust teatatud vaenlase tulekut lokulaua abil. Lähemate külade inimesed põgenenud siis koopasse Linnamäe järsul põhjaküljel. Tornimägi asub Vahi talu maadel.
Sootagusel oli 1241. a 10 adramaad. Viimasest tornist on järgi selle muldosa. Kõrgus 113 m. Kutsutud ka Linnamäeks, Hüüukambrimäeks, Tarvenpääks.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav).
Täpsustan: Nimetus Tornimägi tuleneb eelkõige ikkagi seal paiknenud mitmest triangulatsiooni tornist. Varasem nimetus kaartidel oli Kadastiku mägi. Viimasest tornist säilinud markeeriv ringkaevis ning reeper (õige, muide). Miks geodeetiline põhipunkt teise kohta paarkümmend aastat tagasi teisaldati ei
tea. Vahtidest ning lipuga vehkimistest olen juba eelnevalt kirjutanud. Kahtlen selles.
/// Kutsutud ka Linnamäeks, Hüüukambrimäeks, Tarvenpääks ///. Linnamägi on ikkagi Sootaguse Linnamägi ja asub teises paigas. Hüüukambrimäe nimetus esineb harva ning alles viimasel ajal, algset päritolu ja täpset asukohta pole suutnud kahjuks tuvastada. Tarvenpää nimetust olen kohand Lodi talu Kruusaaukudega piirneva kõrgema tipu nimena, sedagi harva.
X = 6582102, Y = 618853.
Käokõrve magasiait.
272:MAG:004, säilinud 20-50%
Käokõrve küla on pärimuste järgi kolitud oma endiselt kohalt Undla mõisale ette jäädes soo taha. Kasutatakse elamuna.
LINK >
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1198771535.
Täpsustan: Käokõrve kinnistu nimetusena on kasutusele võetud alles viimase maa- ning omandireformi tulemina. Algselt valla magasiaidana toiminud hoone pole ennem kunagi seda nime kandnud. Ligilähedast metsaäärset paika on küll nimetatud hilisemal ajal ka vahel Käokõrveks. Seal asetsev küla olema ikka Saari küla või siis ennemini Sootaguse saunaküla. Ajalooliselt on seda nimetatud Undla magasiaidaks - Peetermanni saunaks - Jõeotsaks - Harfi saunaks - ja alles viimasel ajal Käokõrveks.
Lugu Käokõrve külast on ilmselt ringlema läinud > H. Joonuks "Tapa - Tallinn" 1977, lk.28 > Endine küla Undla mõisa ümbruses (?), asustati 16 sajandil ümber mõisast läänes laiuva soo taha praegusesse Sootaguse külla. Millele autor tollal tugines ei tea. Igatahes mingist sellest ajast alates see legend
ringleb.
X = 6581171, Y = 619654.
Aukude auk.
Vana kohanimi.. 272:KON:017, säilinud 50-90%.
Saari saunaküla lääneosas on Aukude auk, mis on legendi järgi Kalevipoja hobuse magamisase. Nimi tuleb sellest, et nimelt oru laial põhjal on omakorda kolm termokarsti lohku - Kabjaauk, Mustlaseauk, Kanarbikusoo - need olevat hiidhobuse kabjajäljed.
LINK > LINK > + FOTO
Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafililistel kaartidel on objekt märgitud (leitav). Viide EELIS'esse -1216223939.
Täpsustan: Tõenäoliselt suurim termokarsti lohk Lääne Virumaal. Kokku kõik augud ühes augus umbes 5 hektarit. Kalevipoja hobuse magamise ase paikneb siiski veidi eemal ning ka hobuse jalajäljed olema mujal.
X = 6580691, Y = 619202.
Tegijatel ikka vahest juhtub......