Järgnev on koduleht ühele nime kaotanud ning selle uuesti leidnud külale.
Ajal on alati rääkida lugu. Igal paigal on OMA ajalugu.
Külal on lugu, kohal on lugu ja talul on lugu. On kivide lugu ning mägede lugu, jõgede ja ojade, põldude ning heinamaade lugu. Igal puul on oma jutustatav lugu ning lillel. Isegi nimel on lugu - tekkimise ning kadumise lugu. Kohad maastikus, mälestused, olnu - endiste aegade lugu.
Antud teave on kogutud ning avaldatud üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil. Olen parandanud paljusid ette juhtunud faktivigu ja paraku kindlasti tekitanud neid ka ise seda teksti koostades. Väga suurte esineda võivate ebatäpsuste pärast palun vabandust...
Samas üritasin koondada kokku piirkonna muistendid.
Eraldi tähelepanu pälvis mõis, küla ja talud ning nende tekkimine, püsimine ja kadumine. Ajaliste võimaluste piiratuse tõttu polnud kahjuks võimalik pikemalt käsitleda antud piirkonnaga seotud perekondade saatuseid.
Paljudes maades kannavad erinevate ilmetega maa-asulad erierinevaid nimetusi. Eestimaal on olnud ainult külad. Need moodustasid põhilise maa-asulastiku, mis alistatud ja lõpuks pärisorjastatud eesti talupoegade asulatena säilitasid ühesuguse sotsiaalse olemuse pikkade sajandite vältel. 19. sajandil tekkis lisaks majanduselu elavnedes vanade külade kõrvale palju uusi, peamiselt kehvikute väga vähese maaga majapidamistest koosnevaid (sauna-, vabat-, moona-, kant- jt.) külasid. Täiendsõnaga küla ees rõhutati alati nende elanike sotsiaalset kuuluvust. Kuid taludest koosnevaid kogukondi nimetati endist viisi lihtsalt küladeks.
Oleme teatavasti maarahvas. Aga ennekõike siiski üksiku indiviidina külamees ja -naine...
2017 aastal taastati küla nimena Sootaguse! Vahepealne kõrvalkülast ning mõisast tuletuslikult laiendatud Undla oli meelevaldne ja väär. Õige on Sootaguse. Vabariigi valitsuse otsus jõustus 4. juunist.
Piisavate ajaliste võimaluste olemasolu korral täiendatakse siinleiduvat materjali. Lisades uusi teemasid ning parandades juhtunud faktivigu.
Tänan lugema järgnevat...
Külal on lugu, kohal on lugu ja talul on lugu. On kivide lugu ning mägede lugu, jõgede ja ojade, põldude ning heinamaade lugu. Igal puul on oma jutustatav lugu ning lillel. Isegi nimel on lugu - tekkimise ning kadumise lugu. Kohad maastikus, mälestused, olnu - endiste aegade lugu.
Antud teave on kogutud ning avaldatud üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil. Olen parandanud paljusid ette juhtunud faktivigu ja paraku kindlasti tekitanud neid ka ise seda teksti koostades. Väga suurte esineda võivate ebatäpsuste pärast palun vabandust...
Samas üritasin koondada kokku piirkonna muistendid.
Eraldi tähelepanu pälvis mõis, küla ja talud ning nende tekkimine, püsimine ja kadumine. Ajaliste võimaluste piiratuse tõttu polnud kahjuks võimalik pikemalt käsitleda antud piirkonnaga seotud perekondade saatuseid.
Paljudes maades kannavad erinevate ilmetega maa-asulad erierinevaid nimetusi. Eestimaal on olnud ainult külad. Need moodustasid põhilise maa-asulastiku, mis alistatud ja lõpuks pärisorjastatud eesti talupoegade asulatena säilitasid ühesuguse sotsiaalse olemuse pikkade sajandite vältel. 19. sajandil tekkis lisaks majanduselu elavnedes vanade külade kõrvale palju uusi, peamiselt kehvikute väga vähese maaga majapidamistest koosnevaid (sauna-, vabat-, moona-, kant- jt.) külasid. Täiendsõnaga küla ees rõhutati alati nende elanike sotsiaalset kuuluvust. Kuid taludest koosnevaid kogukondi nimetati endist viisi lihtsalt küladeks.
Oleme teatavasti maarahvas. Aga ennekõike siiski üksiku indiviidina külamees ja -naine...
2017 aastal taastati küla nimena Sootaguse! Vahepealne kõrvalkülast ning mõisast tuletuslikult laiendatud Undla oli meelevaldne ja väär. Õige on Sootaguse. Vabariigi valitsuse otsus jõustus 4. juunist.
Piisavate ajaliste võimaluste olemasolu korral täiendatakse siinleiduvat materjali. Lisades uusi teemasid ning parandades juhtunud faktivigu.
Tänan lugema järgnevat...
Koostades käesolevat materjali kummitas mind kogu aeg üks ammu loetud luuletus.
Hiljem kui internetist päris täpset teksti otsisin siis leidsin seda mitmetest kohtadest - paljud on samasuguses kontekstis pidanud tarvilikuks selle märkimist. 5-6 blogi ning isegi üks peaaegu et teadustöö...
Meem on sarnase nähtuse nimi.
Kodu imelisem töö
Ava aken põhja poole,
lase tuppa tulla öö.
Sügav, valgemeelne, vaikne,
kodu imelisem töö.
Vaata vari, koduvari
mustav kulla põhja pääl,
kaevurakk ja metsaladvad,
põuapilved siin ja sääl.
Vaata, sügavuse siidis
kõige üle kesköö paar -
see on kodu, see on kodu,
soode taga oma saar...
Soode taga - sammal pehme,
sõnajalad, kitsas tee -
sine tegi hinge silla,
muinasjutt jõi ära vee...
Ava aken põhja poole,
lase tuppa tulla öö -
sääl on kuskil teiste keskel
vanemate kaunim töö.
(Ernst Enno)
Hiljem kui internetist päris täpset teksti otsisin siis leidsin seda mitmetest kohtadest - paljud on samasuguses kontekstis pidanud tarvilikuks selle märkimist. 5-6 blogi ning isegi üks peaaegu et teadustöö...
Meem on sarnase nähtuse nimi.
Kodu imelisem töö
Ava aken põhja poole,
lase tuppa tulla öö.
Sügav, valgemeelne, vaikne,
kodu imelisem töö.
Vaata vari, koduvari
mustav kulla põhja pääl,
kaevurakk ja metsaladvad,
põuapilved siin ja sääl.
Vaata, sügavuse siidis
kõige üle kesköö paar -
see on kodu, see on kodu,
soode taga oma saar...
Soode taga - sammal pehme,
sõnajalad, kitsas tee -
sine tegi hinge silla,
muinasjutt jõi ära vee...
Ava aken põhja poole,
lase tuppa tulla öö -
sääl on kuskil teiste keskel
vanemate kaunim töö.
(Ernst Enno)