Saari saunaküla.
+ saunad Saari saunakülas:
Undla mõisale kuulunud küla. Elanikud käisid alaliselt mõisas tööl. 1922 aastal loeti 20 sauna. Nimetus seletubki lahti tõenäoliselt kui kõrgem, kuivem ala rabas, soos. Saar > Saari. igast küljest veega ümbritsetud väiksem eraldi asetsev maismaa-ala. Pilk vanematele kaartidele näitlikustab, et põllumajandusega polnud seal eriti võimalik tegeleda. Nimena suhteliselt hiline ning praeguseks jälle käibelt kadunud. Säilinud ühe kinnistu nimes ja üldise mõistena kuivendatud kultuur-heinamaa osa kohta. Alal tänapäeval 3 püsivalt elavat peret.
Sootaguse saunaküla inimesed käisid vajadusel mõisas tööl. Saari küla inimesed käisid mõisas alaliselt tööl. Ehk siis lihtsamalt lahti seletatult olid (elasid) Undla mõisa poolses osas mõisa töölised aga Sootaguse poolses osas lihtsalt saunikud.
Kallaste = Richteri (24) = Ridaliku = Rihtli= Aamani. Kasutusel praegu elamuna.
Eschbaumi saun = Eesmaa saun (16, 4) = Jõeääre = Eesmaa saun (alates 1950) = Jõeääre. Säre August ehitas selle endale uueks saunaks aga suri enne lõplikku valmimist. Eesmaa ostis ära. Katastriameti kaardil aastast 1937 number A74. Pärast ümberehitusi kasutatakse praegu elamuna.
Eschbaumi saun (Esspomi saun) oli ka üks vana suitsusaun Saari külas (32). Lammutati juba aastal 1922.
Aukude saun = Lille Antsu (end. omanik – ehitusmees) = Mustlaseaugu saun (20, 15). Asus kunagi Aukude augu idakaldas. Omanik oli muuseas ka üks Sootaguse koolimaja (ka vallamaja) ehitajatest. Lammutati 1930 aastatel.
Pikapõllu = Heideni = Poogna saun(8). 1937 aasta kaardil A 67.
Kabjaaugu = Lille Marie = Kabjaaugu = Kabja Lilli saun. (25) 1937 - A78 (20). Oli viimane korstnata suitsusaun Saari külas. Lammutati 1965 aasta paiku. Saun asus Kabjaaugu kaldal.
Eigu = Sammeli saun (23). Aastal 1962 olid säilinud veel sirelid, kaevukoht, kreegivõsa. Lammutati kütteks 1957.
Kanarbiku = Mäe saun, kingsepa Ruudi saun. (12) A73 number 1937 aasta katastriameti kaardil. Kuigi täpsem oleks vast öelda, et Mäe Ruudi uus saun. Vanast saunast (Kingsepa Juhani saunast) oli 1979 aastal säilinud veel keldriauk vana tee ääres. 1920 aastal ehitas Rudolf Mäe selle oma vanast saunast 60 meetrit põhja poole. Viimane omanik August Mäe. Praegu aastaid tühjana seisev.
Keldri (5). Keldri saun. Nimetus tulenes omaniku nimest.
Kindu = Pernakovi = Pärnakovi = Sammelselja (22). Katastriameti kaardil 1937 aastast A 77.
Pernakovi saun (17). Omanik tegeles sepatööga. Hooned lammutati 1969.
Kingsepa = Kingsepa Juhani = Mäe Ruudi vana saun (18).
Krella (25). Omaniku nime järgi. Lammutati 1925.
Krella = Tammearu (17).
Lampe saun (26). Nimetatud eelviimase omaniku järgi. Katastriameti kaardil 1937 aastast A 79. Ka Liisu, Piiskopli ja Pruali saun. Omanik Piiskoppel ostis peale sauna müüki Sootaguse külast Vahi-Uuetoa.
Mustlaseaugu saun (20) = Aukude saun = Lille Antsu saun. A75. Lammutati 1965 ja oli vististi üks viimane korstnata suitsusaun külas.
Lodi saun = Mikkovi saun A71 (11). 1970 aastal oli säilinud veel rohtunud ahjuküngas ja haabade all 2 õunapuud. Sauna kutsutakse Lodi, kuna Mikkohv tuli Lodi talu kohalt (peale selle müümist Veiderpassile) ja ehitas endale elamiseks selle sauna. Viimasena elas saunas keegi sõjapõgenik.
Poomi saun (omaniku järgi Poomi Taali) = Treiali (19). Säilinud veel hoone ase, vahtrad, 2 õunapuud ja sirelid.
Saari saun (6) = Saare saun. 1960 oli lamedal künkal osaliselt säilinud veel ahju ahervare. Viimane omanik August Saar suri 1945 aasta paiku.
Lille saun. Ka Lille Johanese (10, 22). Katastriplaanil aastast 1937 A 72. Lammutati 1930-ndatel (1922) kuna omanik sai Vinnimäelt Käänu asundustalu ning asus sinna elama.
Mühlbergi = Miilbergi = Uustalu = Lilleströmi A72 (21)
Eigu (18) Lammutati 1970. Omanik Eik olevat kunagi olnud Peterburgis Putilovi tehase tööline ja teinud isegi revolutsiooni kaasa (???). Vana suitsusaun. Lammutati 1922 aasta paiku.
Majuri saun A80 (3, 30). Lammutati 1922. 1972 oli säilinud veel saunaase, tamm ja mõned sirelid.
Petermanni saun = Jõeotsa = Harfi = Undla magasiait. Esmane omanik oli viimane Undla mõisa sepp, kes sai maareformiga käsitöölise koha kuhu sisse kuulus ka mõisa magasiait. 10 12 1912. Kuigi juba sellel aastal märgib valla protokolli raamat Undla mõisa magasiaida müüki Gustav Petermannile hinnaga 175 rubla...
Ruuküla saun (26, 15). Lammutati 1925. Viimane omanik Marie Ruuküla. Asetses Nagala veski taga.
Taldsepa = Talpase (7). O manik sai asunikukoha Vinnimäel ja siirdus sinna, hooned lammutati. 1937 aasta kaardil number A 67.
Torni (9, 21). Katastriameti kaardil 1937 aastast asetses hilisemal krundil A 72. Viimane omanik sai Vinnimäelt Ööbiku asundustalu.1922 hooned lammutati.
Tõntsu (14).
Külal olevat olnud ka oma kiigemägi. Paiknes ühel lääneosa kõrgendiku künkal. Osa sellest kruusaauk. Vana tee ääres. Kiik paiknes seal viimati 1930-ndatel aastatel.
Saari küla.1922. Undla vald. 20 sauna. 1959 - 25 elanikku. 1970 - 21 elanikku.
Undla mõisale kuulunud küla. Elanikud käisid alaliselt mõisas tööl. 1922 aastal loeti 20 sauna. Nimetus seletubki lahti tõenäoliselt kui kõrgem, kuivem ala rabas, soos. Saar > Saari. igast küljest veega ümbritsetud väiksem eraldi asetsev maismaa-ala. Pilk vanematele kaartidele näitlikustab, et põllumajandusega polnud seal eriti võimalik tegeleda. Nimena suhteliselt hiline ning praeguseks jälle käibelt kadunud. Säilinud ühe kinnistu nimes ja üldise mõistena kuivendatud kultuur-heinamaa osa kohta. Alal tänapäeval 3 püsivalt elavat peret.
Sootaguse saunaküla inimesed käisid vajadusel mõisas tööl. Saari küla inimesed käisid mõisas alaliselt tööl. Ehk siis lihtsamalt lahti seletatult olid (elasid) Undla mõisa poolses osas mõisa töölised aga Sootaguse poolses osas lihtsalt saunikud.
Kallaste = Richteri (24) = Ridaliku = Rihtli= Aamani. Kasutusel praegu elamuna.
Eschbaumi saun = Eesmaa saun (16, 4) = Jõeääre = Eesmaa saun (alates 1950) = Jõeääre. Säre August ehitas selle endale uueks saunaks aga suri enne lõplikku valmimist. Eesmaa ostis ära. Katastriameti kaardil aastast 1937 number A74. Pärast ümberehitusi kasutatakse praegu elamuna.
Eschbaumi saun (Esspomi saun) oli ka üks vana suitsusaun Saari külas (32). Lammutati juba aastal 1922.
Aukude saun = Lille Antsu (end. omanik – ehitusmees) = Mustlaseaugu saun (20, 15). Asus kunagi Aukude augu idakaldas. Omanik oli muuseas ka üks Sootaguse koolimaja (ka vallamaja) ehitajatest. Lammutati 1930 aastatel.
Pikapõllu = Heideni = Poogna saun(8). 1937 aasta kaardil A 67.
Kabjaaugu = Lille Marie = Kabjaaugu = Kabja Lilli saun. (25) 1937 - A78 (20). Oli viimane korstnata suitsusaun Saari külas. Lammutati 1965 aasta paiku. Saun asus Kabjaaugu kaldal.
Eigu = Sammeli saun (23). Aastal 1962 olid säilinud veel sirelid, kaevukoht, kreegivõsa. Lammutati kütteks 1957.
Kanarbiku = Mäe saun, kingsepa Ruudi saun. (12) A73 number 1937 aasta katastriameti kaardil. Kuigi täpsem oleks vast öelda, et Mäe Ruudi uus saun. Vanast saunast (Kingsepa Juhani saunast) oli 1979 aastal säilinud veel keldriauk vana tee ääres. 1920 aastal ehitas Rudolf Mäe selle oma vanast saunast 60 meetrit põhja poole. Viimane omanik August Mäe. Praegu aastaid tühjana seisev.
Keldri (5). Keldri saun. Nimetus tulenes omaniku nimest.
Kindu = Pernakovi = Pärnakovi = Sammelselja (22). Katastriameti kaardil 1937 aastast A 77.
Pernakovi saun (17). Omanik tegeles sepatööga. Hooned lammutati 1969.
Kingsepa = Kingsepa Juhani = Mäe Ruudi vana saun (18).
Krella (25). Omaniku nime järgi. Lammutati 1925.
Krella = Tammearu (17).
Lampe saun (26). Nimetatud eelviimase omaniku järgi. Katastriameti kaardil 1937 aastast A 79. Ka Liisu, Piiskopli ja Pruali saun. Omanik Piiskoppel ostis peale sauna müüki Sootaguse külast Vahi-Uuetoa.
Mustlaseaugu saun (20) = Aukude saun = Lille Antsu saun. A75. Lammutati 1965 ja oli vististi üks viimane korstnata suitsusaun külas.
Lodi saun = Mikkovi saun A71 (11). 1970 aastal oli säilinud veel rohtunud ahjuküngas ja haabade all 2 õunapuud. Sauna kutsutakse Lodi, kuna Mikkohv tuli Lodi talu kohalt (peale selle müümist Veiderpassile) ja ehitas endale elamiseks selle sauna. Viimasena elas saunas keegi sõjapõgenik.
Poomi saun (omaniku järgi Poomi Taali) = Treiali (19). Säilinud veel hoone ase, vahtrad, 2 õunapuud ja sirelid.
Saari saun (6) = Saare saun. 1960 oli lamedal künkal osaliselt säilinud veel ahju ahervare. Viimane omanik August Saar suri 1945 aasta paiku.
Lille saun. Ka Lille Johanese (10, 22). Katastriplaanil aastast 1937 A 72. Lammutati 1930-ndatel (1922) kuna omanik sai Vinnimäelt Käänu asundustalu ning asus sinna elama.
Mühlbergi = Miilbergi = Uustalu = Lilleströmi A72 (21)
Eigu (18) Lammutati 1970. Omanik Eik olevat kunagi olnud Peterburgis Putilovi tehase tööline ja teinud isegi revolutsiooni kaasa (???). Vana suitsusaun. Lammutati 1922 aasta paiku.
Majuri saun A80 (3, 30). Lammutati 1922. 1972 oli säilinud veel saunaase, tamm ja mõned sirelid.
Petermanni saun = Jõeotsa = Harfi = Undla magasiait. Esmane omanik oli viimane Undla mõisa sepp, kes sai maareformiga käsitöölise koha kuhu sisse kuulus ka mõisa magasiait. 10 12 1912. Kuigi juba sellel aastal märgib valla protokolli raamat Undla mõisa magasiaida müüki Gustav Petermannile hinnaga 175 rubla...
Ruuküla saun (26, 15). Lammutati 1925. Viimane omanik Marie Ruuküla. Asetses Nagala veski taga.
Taldsepa = Talpase (7). O manik sai asunikukoha Vinnimäel ja siirdus sinna, hooned lammutati. 1937 aasta kaardil number A 67.
Torni (9, 21). Katastriameti kaardil 1937 aastast asetses hilisemal krundil A 72. Viimane omanik sai Vinnimäelt Ööbiku asundustalu.1922 hooned lammutati.
Tõntsu (14).
Külal olevat olnud ka oma kiigemägi. Paiknes ühel lääneosa kõrgendiku künkal. Osa sellest kruusaauk. Vana tee ääres. Kiik paiknes seal viimati 1930-ndatel aastatel.
Saari küla.1922. Undla vald. 20 sauna. 1959 - 25 elanikku. 1970 - 21 elanikku.
... ja Katastriameti plaan aastast 1937 (skeemina).
Saari küla saunade paiknemine:
15 - Mustlaseaugu saun.
16 - Lilleströmi saun.
17 - Pernakovi saun.
18 - Eigu saun.
19 - Pruuali saun.
20 - Lille Marie saun.
21 - Torni saun.
22 - Lille saun.
23 - Mäe Ruudi saun.
24 - Richteri saun.
25 - Krella saun.
26 - Ruuküla saun.
27 - Poomi saun.
28 - Saare saun.
29 - Ma--si saun.
30 - Majori saun.
32 - Ecshbaumi saun.
33 - Tõnsu saun.
34 - Lodi saun.
35 - Sigala.
36 - Veiselaut.
37 - Endine "Flora" tsehh nr. 5.
38 - Mustlase auk.
28 - Saari soo.
Saari küla saunade paiknemine:
15 - Mustlaseaugu saun.
16 - Lilleströmi saun.
17 - Pernakovi saun.
18 - Eigu saun.
19 - Pruuali saun.
20 - Lille Marie saun.
21 - Torni saun.
22 - Lille saun.
23 - Mäe Ruudi saun.
24 - Richteri saun.
25 - Krella saun.
26 - Ruuküla saun.
27 - Poomi saun.
28 - Saare saun.
29 - Ma--si saun.
30 - Majori saun.
32 - Ecshbaumi saun.
33 - Tõnsu saun.
34 - Lodi saun.
35 - Sigala.
36 - Veiselaut.
37 - Endine "Flora" tsehh nr. 5.
38 - Mustlase auk.
28 - Saari soo.