Küla.
Eestikeelne nimi - Sootaguse. 19.sajandi nimi - Sotaka. Esineb ka teise nimekujuna - Soentacken.
Vana küla paikneb Kadrina kihelkonnas, Undla mõisale kuulunud maa alal.
Teadaolevalt oli enamuse ajast mõisa põhiküla. Eelmise vabariigi ajal Undla valla piirides.
Möödunud sajandi 70-ndatest alates kandis küla Undla küla nime.
Sootaguse küla. (Sootaguse k.): suotaguse - taha (se) - taha, - tagant. Küla asub soode (soo) taga.
Variandid: Sootaga k; (Df) Sotaga; Дер.(д.) Соотага; сел. Соотага; Sotaka; Дер. Соотагузе; Сотагъ. 19.saj.nimi - Sotaka, ka Soentacken. LCD /613/ Svandaus 10 adramaad. LCD - Svandaus 10. Esineb veel (31, 93, 97, 184, 282, 285, 613, 830). Erilist tähelepanu pööraks tekstilõigule - väike linnamägi Sootaga (184). Esineb veel kujul - Sontacken (1317); Soantacken (1586); Sontagken (1592); Sotagken (1695). Küla mainitakse: BH. I, 922, 967, 1317, 1430; Beitr. VIII, 45; BH. II, 117, 998. 1524 (5 august) - Jürgen Lode ostab (Odert ja Heinrich Hasteferi ja nende kaaspärijate käest) Undla mõisa (+ küla Soentacken). 1548 (23 juuni) - BH. I, 1317 - Claus Polle ja Jürgen Lode > tara ehitamine küla põldude kaitseks. 1554 (24. märts) - Jürgen Lode testamendis märgitakse Soentacken küla. 1555 (4 juunil - BH. I, lk.1430) - Leping Claus Polle ja Johann Lode vahel. Claus Polle seab tagasi 1536 aastal liigutatud Sootaguse küla (in die Sontacken) piirikivid. Samas lepitakse kokku, et Polle võib Nagala veskitammi tugevndamise jaoks Sootagant kruusa vedada. Ühtlasi võivad Sootaguse küla loomad seal joomas käia. 1592 (24 juuni) - Fromhold von Tiesenhausen saab Undla mõisa (ja küla - Sontagken).
1695 (17 sept.) - BH. II, 998 - Sotagken. 1859 aastal 20 (+ Tuimõisa 9). 1871 aastal Sootaga 17 talu.
1922. Sootaguse külas 12 talu (10 + 2) + tuuleveski + saun + Undla kool = 15. Samal ajal 1922 aastal on Saari külas loetud 20 sauna!
1964 Kolhoos "Punane Täht" - 15 peret, 30 elanikku.
1966 Kolhoos "Punane Täht" - 14 peret, 26 elanikku.
1970 "Vohnja" kolhoos - 27 elanikku.
... sama kümnendi lõpuks (1977) liidetakse Undla külaks.
Erinevatel aegadel on Sootaguse külaks loetud ka:
Saari küla (saunaküla).
Telliskopli küla.
Metsaküla talud ja Sootaguse küla eraldiasetsevad heinamaad kuulusid alates 1460 aastast Undla mõisale. Osa taludest on (osa hajataludena) adramaa revisjonides kirja pandud Sootaguse küla all.
Piila küla Ambla kihelkonnas kuulus Undla mõisale.(1871 - 4,79 adramaad). Nominaalselt määratlevad mõned selle Sootaguse külaks. Kuna Sootaguse oli kogu aeg Undla mõisa põhiküla.
Nagalat (osa sellest).
Leikude küla praegustesse piiridesse (Lillemetsa, Aru) jäävaid heinamaid.
Nime kaotanud ja selle uuesti tagasi saanud põlisküla Eestis.
Kõrtsi ei teata. Lubjaahju ei teata. Paemurdu ei teata. Loodusliku savi kaevekohti mitu. Telliste valmistamist ei teata. Tõrvaahju ei teata. Kabelit ei teata.
Kalmeid ei teata. Sepapada oli Vahi talu maal eraldi asetsevana (kogunisti mingil ajal kaks). Tuuleveski oli. Hiit ei teata. Allikaid mitu aga kõik hävinenud (Näiteks Vaabo talu maadel karjatänavaga piirnenud). Külakaev Alli talu maal. Külavainu asukoht täpselt määratlemata. Tõenäoliselt Vahi talu maadel või siis Tornimäel. Olen kohanud ka vihjet, et külavainu oli külas sees - Vahini talu põllusiilul. Juba enne osade talude külast välja viimist. Küla karjatänav tuvastatav vanadelt kaartidelt. Magasiait alles.
Alati olnud küla.
Eestikeelne nimi - Sootaguse. 19.sajandi nimi - Sotaka. Esineb ka teise nimekujuna - Soentacken.
Vana küla paikneb Kadrina kihelkonnas, Undla mõisale kuulunud maa alal.
Teadaolevalt oli enamuse ajast mõisa põhiküla. Eelmise vabariigi ajal Undla valla piirides.
Möödunud sajandi 70-ndatest alates kandis küla Undla küla nime.
Sootaguse küla. (Sootaguse k.): suotaguse - taha (se) - taha, - tagant. Küla asub soode (soo) taga.
Variandid: Sootaga k; (Df) Sotaga; Дер.(д.) Соотага; сел. Соотага; Sotaka; Дер. Соотагузе; Сотагъ. 19.saj.nimi - Sotaka, ka Soentacken. LCD /613/ Svandaus 10 adramaad. LCD - Svandaus 10. Esineb veel (31, 93, 97, 184, 282, 285, 613, 830). Erilist tähelepanu pööraks tekstilõigule - väike linnamägi Sootaga (184). Esineb veel kujul - Sontacken (1317); Soantacken (1586); Sontagken (1592); Sotagken (1695). Küla mainitakse: BH. I, 922, 967, 1317, 1430; Beitr. VIII, 45; BH. II, 117, 998. 1524 (5 august) - Jürgen Lode ostab (Odert ja Heinrich Hasteferi ja nende kaaspärijate käest) Undla mõisa (+ küla Soentacken). 1548 (23 juuni) - BH. I, 1317 - Claus Polle ja Jürgen Lode > tara ehitamine küla põldude kaitseks. 1554 (24. märts) - Jürgen Lode testamendis märgitakse Soentacken küla. 1555 (4 juunil - BH. I, lk.1430) - Leping Claus Polle ja Johann Lode vahel. Claus Polle seab tagasi 1536 aastal liigutatud Sootaguse küla (in die Sontacken) piirikivid. Samas lepitakse kokku, et Polle võib Nagala veskitammi tugevndamise jaoks Sootagant kruusa vedada. Ühtlasi võivad Sootaguse küla loomad seal joomas käia. 1592 (24 juuni) - Fromhold von Tiesenhausen saab Undla mõisa (ja küla - Sontagken).
1695 (17 sept.) - BH. II, 998 - Sotagken. 1859 aastal 20 (+ Tuimõisa 9). 1871 aastal Sootaga 17 talu.
1922. Sootaguse külas 12 talu (10 + 2) + tuuleveski + saun + Undla kool = 15. Samal ajal 1922 aastal on Saari külas loetud 20 sauna!
1964 Kolhoos "Punane Täht" - 15 peret, 30 elanikku.
1966 Kolhoos "Punane Täht" - 14 peret, 26 elanikku.
1970 "Vohnja" kolhoos - 27 elanikku.
... sama kümnendi lõpuks (1977) liidetakse Undla külaks.
Erinevatel aegadel on Sootaguse külaks loetud ka:
Saari küla (saunaküla).
Telliskopli küla.
Metsaküla talud ja Sootaguse küla eraldiasetsevad heinamaad kuulusid alates 1460 aastast Undla mõisale. Osa taludest on (osa hajataludena) adramaa revisjonides kirja pandud Sootaguse küla all.
Piila küla Ambla kihelkonnas kuulus Undla mõisale.(1871 - 4,79 adramaad). Nominaalselt määratlevad mõned selle Sootaguse külaks. Kuna Sootaguse oli kogu aeg Undla mõisa põhiküla.
Nagalat (osa sellest).
Leikude küla praegustesse piiridesse (Lillemetsa, Aru) jäävaid heinamaid.
Nime kaotanud ja selle uuesti tagasi saanud põlisküla Eestis.
Kõrtsi ei teata. Lubjaahju ei teata. Paemurdu ei teata. Loodusliku savi kaevekohti mitu. Telliste valmistamist ei teata. Tõrvaahju ei teata. Kabelit ei teata.
Kalmeid ei teata. Sepapada oli Vahi talu maal eraldi asetsevana (kogunisti mingil ajal kaks). Tuuleveski oli. Hiit ei teata. Allikaid mitu aga kõik hävinenud (Näiteks Vaabo talu maadel karjatänavaga piirnenud). Külakaev Alli talu maal. Külavainu asukoht täpselt määratlemata. Tõenäoliselt Vahi talu maadel või siis Tornimäel. Olen kohanud ka vihjet, et külavainu oli külas sees - Vahini talu põllusiilul. Juba enne osade talude külast välja viimist. Küla karjatänav tuvastatav vanadelt kaartidelt. Magasiait alles.
Alati olnud küla.
Vaade idast
Vaade põhjast.
Vaade lõunast, nagu Google seda näinud on.
Paremalt pöörab tee külasse...
Paremalt pöörab tee külasse...
Vaade läänest.
Väga mõjuv põhjus paiga (mägede) vähemtuntusele on kõrval asuvate Neeruti mägede olemasolu. Neerutit on oluliselt enam läbi uuritud ning populariseeritud.