Kalevipoja künd Sootaguse külas
A.
Kadrina kihelkonnas olevast Sootaguse külast õhtu poole on üks umbes 1 1/2 versta pikkune ja l versta laiune lagedik. See olla Kalevipoja söömavahe künd. Kõik künd on lage maa, mõned võsud aga kasvavad peal. Hommiku poolt servast on see lagedik siledam kui mujalt (sealt tehakse nüüd heina). See olla Kalevipojast juba üle äästatud. Kõik selle künniga ja äästamisega pole Kalevipojal enam aega läinud, kui aga üks söömavahe .
E 34826 (6) < Kadrina, Hõbeda v. — A. C. Kivi < Jaan Rumberg (1897).
B.
Kadrina kihelkonna kesk- ja lõunaosas teatakse näidata mitmeid kohti, millega on seotud traditsioon Kalevipojast. Nii näidatakse Undla vallas Sootaguse küla lähedal olevas soos Kalevipoja künnivagusid. Ühe söögivahe kündi on umbes 7—8 dessatini. Kündes väsinud hobune ära, Kalevipoeg rakendanud ta adra eest lahti, sidunud kammitsasse ja lasknud sööma. Kuid hundid hakkanud hobust taga ajama. Viimane põgenenud läbi Undla ja Saksi valdade kuni Porkunisse, Assamalla soht. Seal saanud hunt hobuse kätte ja murdnud maha. Assamallas olevat praegugi näha Kalevipoja hobuse verine nahaase — hobusenaha-kujuline madalam koht, kus kasvavat punakas rohi. Samas ligidal Maksamägi — olevat tekkinud hobuse maksast. Undla soost kuni Assamallani on märgata paaris asetsevaid lõhke maapinnas — need olevat Kalevipoja hobuse jäljed, kes kammitsasse seotuna püüdis põgeneda huntide eest.
L. Vilmre, Ajaloolisi traditsioone Kadrina kihelkonnast 1931. a., lk. 44—45
C.
Undla soos on Kalevipoja künnivaod. Ühe söögivahe künd olevat 7—8 dessatini. Hobune väsinud ära, Kalevipoeg sidunud hobuse kammitsasse sööma. Hunt hakanud hobust taga ajama. See jooksnud kuni Lassinurme (?) sohu, seal saanud hunt ta kätte ja murdnud maha. Verine nahaase olevat praegugi näha. (Soos kasvavat punane rohi hobusenaha-kujulisel maalapil.) Kammitsas hobuse hüppamisest jäänud paarisaugud.
ERA II 33, 243 (6) < Kadrina, Undla v., Võduvere k. — L. Vilmre < Kaarel Neuhaus (1931).
D.
Undla vallas Sootaguse küla maal leiduvad mõned paariviisi asetsevad lohud maapinnas. Need esinevad veel ridastikku Saksi vallas ja lähevad kuni Väike-Maarja kihelkonda. Kalevipoeg kündnud Undla soos ja söötnud hobust. Hunt hakanud hobust taga ajama. Hobune jooksnud Undla soost läbi
Saksi valla kuni Väike-Maarja kihelkonda, Assamalla sohu. Hobune olnud seotud kammitsasse, sellest tekkinud hüppamisel paarisaugud. Assamalla soos saanud hunt hobuse kinni ja murdnud maha. Praegu olevat nimetatud soos Kalevipoja hobuse naha ase näha (madalam koht, hobusenaha kujuline). (ERA II 33, 241 (3)
E.
Kündmisega on veel seotud turbaraba Armiku soo Telliskopli küla juures Kadrinast 6 km läänes. Kirjanduses on sellest räägitud (F. J. Wiedemanni 1876. a. ilmunud teose "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten“ mõjul) kui Arnikusoost.
> Er [= Kalevipoeg] hatte ein riesiges Pferd, mit welchem er auf den Borkholmschen Bergen ritt, und wohin das Pferd trat, da blieben tiefe Spuren im Boden, welche noch zu sehen sind. Eben so zeigt man noch die Löcher von seinen Sprüngen, als es ein Mal an den Füssen gefesselt war. Mit seinem Pferde hat er an verschiedenen Stellen das Land aufgepflügt. Die «mõl'likud» (unfruchtbare Stellen mit grauem Thon) sind durch das Pflügen mit einem hölzernen Pfluge entstanden. Den Sumpf Arnikusoo, zum Gute Udrich gehörig, soll er ebenfalls gepflügt haben; dort sind Rasenhügel mit grossen, breiten Löchern dazwischen, seines Pferdes Spuren, und dort soll ein Mal ein ungeheures Hufeisen gefunden sein. Als es gestorben war, breitete KEalevipoeg] dessen Haut aus, und davon entstand das sumpfige Uferland (luht) im Gebiete des Gutes Asema; der maksa-mägi (Leberberg) im Kirchspiel Simonis bezeichnet die Stelle, wo die Leber liegen blieb.
F. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422. Vt. ka: ERA II 279, 586/8 (10) < Kadrina, Saksi v., Aruküla — J. A. Reepärg (1940).
[TÕLGE.]
Temal [== Kalevipojal] oli hiigelhobune, kellega ta ratsutas Porkuni mägedes, ja kuhu hobune astus, sinna jäid maasse sügavad jäljed, mis on praegugi veel näha. Samuti näidatakse auke tema hüpetest, kui ta kord oli kammitsasse pandud. Oma hobusega on ta maad mitmest kohast kündnud. Mõllikud (hallist savist viljatud kohad) on tekkinud kündmisest puuadraga. Arnikusood, mis kuulub Udriku mõisale, olevat ta samuti kündnud. Siin on murukünkad suurte laiade aukudega nende vahel, mis on tema hobuse jäljed, ja sealt olevat leitud kunagi suur hobuseraud. Kui ta [= hobune] oli surnud, laotas Kalevipoeg tema naha laiali ja sellest tekkis soine luht Assamalla (Asema) mõisa piirides. Maksamägi Simuna kihelkonnas märgib seda kohta, kuhu jäi lebama maks.
- - -
Sootaguse külast lõuna pool oleva 1 1/2 X 1 versta laiuse lagendiku on Kalevipoeg kündnud ühe söömavahega. Idaservas oleva sileda heinamaa on ta siledaks äestanud. Ka Neeruti mägedes olevat Kp-ja kündmise vaod veel praegugi tunda. A. Kivi, E 34 826 (a. 1897).
- - -
Kalevipoeg kündnud Undla soos; hundid; hobuse jooks Assamallani; paarisjäljed; naha ase; punane rohi. L. Vilmre, ERA II 33, 241 ja 243.
- - -
Sootaguse külast lääne poole (end. Undla vallas) umbes 2 km pikk ja 1 km lai lagendik olevat Kalevipoja söömavahe künd. Muistend jutustab järgmist. Kadrina kihelkonnas olevat Sootaguse külast lääne poole üks umbes pooleteise versta pikkune ja ühe versta laiune lagendik. See olevatki Kalevipoja söömavahe künd. Kogu künnimaa on lage maa, ainult mõned võsud kasvavad peal. Hommiku poolt servast on see lagendik siledam kui mujalt (sealt tehakse nüüd heina). See olevat Kalevipoja poolt juba üle äestatud.
Laugaste,E., Rõõm, A. Kalevipoja jälgedel. - Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.