MÕISNIKUD
Ega väga palju seda Undla mõisa kohta kirjalikku materjali pole. Päris eraldi süvauuringut pole antud teema kohta senini keegi kahjuks teinud.
Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui me oskame arvata. Pole tegelikult üldse mitte sakslastest võõrvallutajatega seotud. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asuvat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid. 13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele.
Undla mõisat (saksa keeles Undel, vene k. Унделъ) on esmamainitud 1453. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Dellingshausenite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Karl von Dellingshausen. > (http://www.mois.ee/viru/undla.shtml). Lühidalt kõik.
Mõned leitud teemasse puutuvad piirdaatumid (ja/ning), viited olgu siiski siinkohas ühes kohas koos.
Lihtsalt ülevaate mõttes. Kohati segane tekst on mahutatud siia vaid ajagraafikut silmas pidades.
Nimetus Undla (Undyl) esineb esmakordselt Taani hindamisraamatus, kus tähistab Arnald Litlaele kuuluvat 9 adramaalist küla. > Arnald Litlae - Artinas, Undyl, Wataekya. Arnald Litlae omandisse kuulusid veel Arcmas, Watekya, Waebigaerva (Kattetack). Tegemist võis olla von Hastferi suguvõsa ühe esivanemaga (mida on välja pakkunud mitmed uurijad). Litlae oli hüüd- või pilkenimi, mis saksa keelest tuletatuna vihjas mehe väikesele kasvule. Igatahes kõik eelpool märgitud maavaldused on hilisemalt von Hastferite omandis.
Alljärgnev võib sisaldada ka (loodan siiski, et ei) faktivigu.
Nimetus Undla esineb esmakordselt Taani hindamisraamatus, kus tähistab Arnald Litlaele kuuluvat 9 adramaalist küla.
1336.
Millal mõis tekkis, selle kohta andmed puuduvad, kuid arvatatavasti 1336. aasta 10. märtsil, kui Heinrich Hastfer (Havestforde) ostis Lante mõisa oli Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. See on kõige varasem aastaarv mille olen leidnud. Seondab Undla mõisa Hastferite suguvõsaga. (> Hastferidest > Derfelde obenerwähnte Heinrich, in der Urkunde 1336 III. 10 der "berühmde und ehrenfefte Mann" genannt, kaufte Hof und Dorf Langhedes (Undel)*) von Odward v. Lode; ift er Rat in Wierland*).
>>> Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften - Görlitz 1930
>>> Bon dem ausgedehnten ....... in Estland seien nur die heutigen Namen der Güter genannt; als erften hefannten Undel (Langhedes) 1336...) Tegemist oli suguvõsaga, kelle juured ulatuvad Saksamaale Braunschweigi ja on üpris võimalik, et esimene neist saabus Baltikumi juba ristisõdijate hulgas. 1287. ja 1306. aastal on Taani kuninga Põhja-Eesti vasallide hulgas nimetatud kedagi Nikolaus de Haversfordae't ja esimene mõis, millega too perekond oli seotud, oli Undla, mille nad ostsid 1336. aastal. Hiljem on nende käest läbi käinud veel kümneid valdusi, s.h. näiteks Rapla, Kehtna, Avanduse, Kiikla, Ervita, Saku jms. Kuulsaim suguvõsa esindaja on Jakob Johann Hastfer, kes oli feldmarssal ja Liivimaa kindralkuberner ning kes löödi 1687. aastal ka krahviks.
1427.
Heinrich von Hastfer. Undyl, mainitud.
1443.
Heinrich von Hastfer. Undyl, mainitud.
1447.
Hans von Hastfer. Undyl, mainitud.
1453.
Ametlik (üldiselt tunnustatud seisukoht) mõisa esmamainimine.
Esimist korda mainitakse mõisa olemasolu igatahes alles 1453. a. kui toimus Kõnnaste ja Undla
mõisate jagamine vendade Hastferite (Havestforth), kohtunik Heinrich v. Hastferi (Hinrich Hauesforden) poegade vahel.
1453.
Hans von Hastfer. Undyl, mainitud.
1460.
Volmar Hastfer ostis poole Kõrvekülast 1460. a. koos Arbaverega.
1481.
Hans von Hastfer. Undyl, mainitud. Abielus Helena von Dubeniga.
1505 (02 03).
Odert Hastfer omandab Volmari pärijate nimel Undla (4000 marka).
1525.
On Lode omandis (saab).
> Odert und Heinrich Hastefer und ihre Miterben verkaufen dem Jürgen Lode den Hof Undell, den 5.
August 1525 05.08.1525 Mit elf angehängten Siegel in Wachsschale... Jürgen Lode ostis 5 aug. 1525. aastal pärijailt Undla mõisa (+ küla Soentacken), märgiti ostudokumendis mõisa endise omanikuna Volmar Hastferit. Tollest 1525. a. ostu-müügi lepingust leiame juba Undla juurde kuulunud külade
loetelu. ja kui mõis 17. veebruaril 1529 aastal lõplikult üle anti, oli see loetelu veelgi täielikum. Ostudokumendid märgivad endiseks omanikuks Heinrichi p. Volmar Hastferi ja hinnaks 11 000 riigimarka.
1529.
On Lode omandis.
> Odert Hastver und Consorten tragen vor dem Wier'schen Manngericht dem Jürgen Lode den Hof Undell auf, den 17. Februar 1529...
Kui mõis 17. veebr. 1529. a. lõplikult üle anti, oli mõisa juurde kuuluvate külade loetelu veelgi täielikum. Selle järgi kuulusid Undla mõisa juurde mõisa lähistel asunud veski, Lante küla ja Orli pere. Viimane hajataluna Lante naabruses hilisema Sirgu kohal, Tristvere (Tristever) küla koos Argoma maakoha ja selle elanikega, Sootaguse küla ja Arbavere veski koos kahe selle juures asunud perega, Tuimõisa tema elanikega ning pool Kõrveküla - kõik need asusid Kadrina kihelkonnas. Peale nende oli Undla mõisal veel Raeküla Väike-Maarja kihelkonnas. Üleandmise dokumentides Undlat külana enam ei mainita, kuid 1534 ja 1541 aastal on juttu ühest perest seal, mis ilmselt asus mõisa maa peal ja kujutas endast jäänust endisest külast.
1531.
Lõplik tasumine.
> Heinrich Hastever quittirt den Jürgen Lode wegen der letzten Zahlung für den Hof Undel, den 30. Juli 1531.
1541.
Dirich Messtakeni tõend Palmse mõisa piirides oleva metsa raieõiguse andmise kohta Jürgen Lodele Undlast (24.06.1541).
1543.
> Johann Soye bescheinigt, von Jürgen Lode für den ihm verkauften Hof zu Hulliell 8000 Mark empfangen zu haben, den 24. Juni 1543.
1545.
> Johann Soye, Johann's Sohn zu Hulliel, bescheinigt etc., von Jürgen Lode zu Undell 1000 Mk. Rig. empfangen zu haben, des aufgerichteten Kaufs halben des Hofes und Gutes zu Hulliel ...
1548.
> Jürgen Lode bewahrt sich beim Wierischen Manngericht wegen des Urtheils des Landesraths in Sachen seiner wider Claus Polle, den 23. Juni 1548.
1552.
> ... verleicht nebst dem Mannrichter von Wierland und Andern einen Gränzstreit zwischen Jürgen Lode zu Undell und Arndt Todtwen, den 22. Decbr.
1554.
24.03.1554 - Jürgen Helmoldi p. Lode testament. (EAA.2069.2.721. Testament des Jürgen Lode von Undell, vom 24. März 1554).
Kui Jürgen Lode 24 märtsil 1554. a. oma testamendi tegi, võis ta poeg Johannile pärandatava Undla mõisa kõrval jätta poeg Helmeldile Hulja mõisa kohta pantkirja 12000 margale, kusjuures Undla mõis ise jäi neljaks aastaks Jürgeni abikaasa kasutada.
Juba 11 aastat oli Hulja mõis olnud pandina Lodede käes ja Undlaga seotuks jäi ta sellest peale pooleteiseks sajandiks, arvata võib, et kuni 1696 aastani.
Kui kaua Johann Lode sai olla Undla omanikuks, on küsitav. Igatahes vist mitte kaua, teda mainitakse veel vaid 1555 aastal ning seda 4. 06. 1555 seoses piiride määramisega Sootaguse küla ja Claus Pollele kuuluvate Pakitu mõisa, Mäoküla ning Nagala veski vahel.
Võimalik, et Johann Lode sai Liivi sõja alguses surma, kui venelased 1558 aasta suvel Rakvere vallutasid ning selle ümbrust röövisid.
1555 (04 06 1555).
Johann Lode poolt piiride määramine Sootaguse küla ning Claus Pollele kuuluvate Pakitu mõisa, Mäoküla ja Nagala veski vahel.
1559.
Undla mõisa omanikuks on nimetatud kedagi proua Lodet (Lodesche), tõenäoliselt Jürgen Lode abikaasat Anna Mecksi.
1559 (24.06.1559).
Mõisa omandab Jürgen Lode tütar Anna.
- Anna Lode abiellub 1560. a Johann von Roseniga ja toob viimasele mõisa kaasa.
- 2 abielu 01 07 1587 aastal Johann v. Kosküll. (esineb aga juba 1583 ((6)) Undla omanikuna - omaniku nimel).
1560.
1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna Johann von Roseniga ning kõik pärandina saadud mõisad lähevad korraks Rosenite suguvõsa valdusesse. Johann v. Rosen aga Liivi sõjas vangi langenuna 1587 aastal sureb. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa Fromhold von Tiesenhausen.
1583.
> Kui Harju Maanõukogu 28.06. 1583 aastal peale Johann Soye surma tema tütre Maye (Söge) ja tolleaegse Undla mõisniku Johann Koskülli (Kosehküll) vahel Arbavere pärast otsust tegi, kuulus Arbavere veski juurde veel kaks peret ja üks üksjalg ning neile lisaks Tuimõisa kahe pere ja ühe pooladrikuga.
Märkus - Tavaliselt mõisteti pere (Gesinde) all taluperet st. adratalupoega. Antud juhtumiga aga ilmneb, et sõna pere tähistab mõisateenija leibkonda. Vana pandiõiguse ja Maanõukogu otsusega jäid need kõik Kosküllile - Undla mõisale.
1586.
Revisjon märgib Undla omanikuks veel Hans Roseni.
1586.
Mõisa tegelikuks pidajaks Fromhold Tiesenhausen. Johann v. Roseni ja Anna Lode väimees.
1587.
01. 07. 1587 aastal abiellub Anna uuesti Juuru kihelkonnast Purila mõisa omaniku Johann von Koskülliga. Tegelikult juba 1583. a. esines ta Hulja mõisaomaniku nimel.
1586. a. revisjoni ajal kõneldakse Johann von Kosküllist kui Undla mõisa omanikust. Tegelikult oli ta vaid haldaja, sest sellesama revisjoni kirjade järgi oli omanikuks tema võõraspoeg, Johann Roseni poeg Hans. Undla (ja ka Hulja mõisa) tegelikuks majandajaks oli 1586 aastast juba hoopis Fromhold
Tiesenhausen, Johann von Roseni ja Anna Lode väimees. Seda tingis asjaolu, et noor Hans Rosen oli astunud kuninga teenistusse (kuhu ta jäi või kus ta suri), Johann Kosküllil aga kui maanõunikul oli tähtsamaidki tegemisi kui mõisa majandada. Fromhold Tiesenhausenile need mõisad jäidki.
1592.
Pärandi jagamine Anna Lode tütarde vahel. Johann von Roseni väimehed Fromhold von Tiesenhausen ja Johann von Uexküll jagavad ära neile pärast äia surma langenud mõisad. Undla ja Hulja mõisad saab Anna (Lode) ja Johann Roseni tütre Margaretha Roseni abikaasa Fromhold, Fabiani p. von Tiesenhausen. Kaasa tuleb hulk külasid /Brieflade I nr 117.
> Theilungsbrief zwischen Fromhold von Tiesenhausen und Johann von Uexküll hinsichtlich der ersterem zugefallenen Güter Undell und Huljel in Wierland, und des letzterm verbliebenen Gute Meks in Harrien, vom 24. Juni 1592.
1593.
Fromholdt von Tiesenhauseni (Valtust) ja Johan v. Uxkülli vaheline leping Undla mõisa juurde kuuluva Raiküla ja 2500 taalri kohta.
1600.
Notizen zur Herstellung eines Testaments oder Erbvergleiches den Hof zu Undell und das Dorf Raykull betreffend, 1600.
Akte in Sachen des Kornetts C. G. v. Buxhöwden wider den Hakenrichter H. O. Zeuge v. Mannteuffel und Baron M. v. Bielsky betr. die Liquidation der Arrende des Gutes Undel.
1622.
Annab (vististi) need mõisad oma pojale Fabianile üle. Vähemalt on need siis juba Fabiani käes, sest 1622 aasta sügisel toimunud Kõrveküla piiride kontrollimisel esines ta oma isa kõrval kui Undla mõisa omanik.
1634.
Korraldatakse ning täpsustatakse Hulja ja Undla mõisa piire kiriku maade suhtes.
Kingib Kadrina kirikule maavaldusi.
> Schenkungsurkunde des Fabian von Tiesenhausen zu Kotz, Undel und Hulljel, betreffend das der Kirche Tristfer aufgetragene Ackerland nebst Heuschlag unter dem Gute Undel und mit Konfirmation der Grenze...
... und Hulljel, betreffend das der Kirche Tristfer aufgetragene Ackerland nebst Heuschlag unter dem Gute Undel und mit Konfirmation der Grenze des zur Kirche gehörenden Vikarlandes. Mit einem anhängend...
... Hulljel, betreffend das der Kirche Tristfer aufgetragene Ackerland nebst Heuschlag unter dem Gute Undel und mit Konfirmation der Grenze des zur Kirche gehörenden Vikarlandes. Mit einem anhängenden Sie ... (EAA.854.2.254 Date: 10.05.1634).
1634.
Fabian von Tiesenhausen kingib Kadrina kirikule senini kasutuses oleva armulauakarika.
1634.
Schenkungsurkunde des Fabian von Tiesenhausen zu Kotz, Undel und Hulljel, betreffend das der Kirche Tristfer aufgetragene Ackerland nebst Heuschlag unter dem Gute Undel und mit Konfirmation der Grenze des zur Kirche gehörenden Vikarlandes. Mit einem anhängenden Siegel. 10.05.1634. EAA.854.2.254.
1641.
1641. aastal pärib Hulja ja Undla mõisa tema poeg Fabian von Tiesenhausen.
1647.
> Fabian von Tiesenhausen auf Kotz (Rittergut Waldau) (Valtu, Rapla khk), Undel (Undla, Kadrina khk) und Huliell (Hulja, Kadrina khk) contra Mannrichter Hans Ernst von Wulfframsdorf auf Attel betreffend Verläumdungen und Bezichtigungen in einem an Fromhold Taube auf Etz (Edise, Jõhvi khk) gerichteten Privatbriefe.
1649.
Peale Fabiani surma 8. 07. 1649 aastal on Undla (ja Hulja) mõisa omanikuna märgitud tema leske Gertrud von Taubet ja seda ka veel 28. 05. 1654 aastal seoses piiritüliga Udriku ja Undla mõisate vahel (ka veel 1663 aastal).
1666.
12. 03. 1666 aastal toimunud päranduse jagamisel läksid Undla ja Hulja eri vendade kätte.
Fromhold, Fabiani p. von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija on tema poeg Fabian von Tiesenhausen (+08.07.1649). Pärib Hulja ja Undla mõisad. Tema pärandusejagamisega venade Fabian Wilhelm (maetud 1669) ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni (+1684) vahel saab teine Hulja mõisa ja küla 15
adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning Vahakõnnu Rapla kihelkonnas, esimene aga Undla ja Arbavere mõisad.
1668.
> Die Gebrüder Berend und Fabian Wilhelm von Tiesenhausen zu Undel (Undla, Kadrina khk) und Huljell (Hulja, Kadrina khk) Kirchspiel Cathrinen contra Vormünder der Erben des verstorbenen Landrats Reinhold Mettstacken betreffend Grenzeindrang und Besitzstörung. 28.02.1668.
1668.
Fiscalis Christianus Calixtus die nach Einreichung der Exeptio liegen gebliebene Anklage nahm am 12.01.1684 wieder auf, Hinrich Schilling Advocatus Regii Fisci per Estoniam contra Rittmeister Bernhard von Tiesenhausen zu 1/2 Undel und Huljell Kirchspiel Catharinen betreffend Entheiligung des Bettages durch Eigenmacht und Gewalt auf dem zwischen Undel (Undla, Kadrina) und Sauss (Sauste, Haljala) in Wierland streitig gewesenen aber schon 1653 den nun seeligen Jurgen Wrangell zu Sauss zugesprochenen Holm Kusawehme. 28.02.1668.
1669.
12 02 1669. Venna surma järgselt omandab mõisa Berend v. Tiesenhausen.
1669.
Fabiani pärijateta surm 12. 02. 1669 aastal tõi juba samal aastal (27. 07. 1669) kaasa päranduse jagamise tema vendade Frommholdi ja Berendi vahel.
... ja Undla mõis jagati pooleks... Erikokkuleppe järgi võttis aga Berend tegelikult oma kätte kogu Undla mõisa. Kuni surmani 1684.
1677.
> Fiscalis Christianus Calixtus die nach Einreichung der Exeptio liegen gebliebene Anklage nahm am 12.01.1684 wieder auf, Hinrich Schilling Advocatus Regii Fisci per Estoniam contra Rittmeister Bernhard von Tiesenhausen zu 1/2 Undel und Huljell Kirchspiel Catharinen betreffend Entheiligung des Bettages durch Eigenmacht und Gewalt auf dem zwischen Undel (Undla, Kadrina) und Sauss (Sauste, Haljala) in Wierland streitig gewesenen aber schon 1653 den nun seeligen Jurgen Wrangell zu Sauss zugesprochenen Holm Kusawehme. 15.02.1677.
1677.
12.02.1677 (Kohtutoimikud). EAA.858.2.3782 .
Rittmeister Tönnis Johann Wrangell und Kapitänleutnant Carl Wrangell für ihren abwesenden Bruder Major Jürgen Wrangell zu Teylis (Hoflage Tellist unter Kichlefer) Kirchspie Cathrinen contra Rittmeister Bernhard von Tiesenhausen zu Undel (Undla, Kadrina khk) Kirchspiel Cathrinen betreffend Grenzeindrang und Besitzstörung.
1684.
Berend v. Tiesenhauseni surma järgselt pärandus poolitub tema poja Fabian v. Tiesenhauseni ja lese Barbara Sophia vahel.
1687.
Selleks ajaks on Undla mõis tõepoolest tegelikult poolitatud ja Frommholdi poole on saanud tema poeg rittmeister Fabian von Tiesenhausen. Teist poolt (koos Hulja mõisaga) jäi aga haldama Berendi lesk Barbara Sophia. Kuigi õieti oli tolle teise poole puhul tegemist Berendi pärandustombuga, mille hooldajaks jäi Frommhold.
1693. (07.03.1693).
Ostuleping aastast 1669. Fromhold, Fabiani p. Tiesenhausen (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend)(+26.02.1694). Seejärel 1696. a tema pojad Fabian ja Jürgen (Georg) Tiesenhausenid. Maanõunik Fromhold von Tiesenhausen müüb Undla mõisa oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile 11 300 riigitaalri eest. Pärast oma isa surma valdab ja valitseb ta oma mõisat kui täieõiguslik pärusomanik.
1696.
22. 02. 1696 aastal toimus Berend von Tiesehauseni pärandi jagamine ning seeläbi Hulja mõis koos poole Undlaga läks Gustav Christian von Pahleni valdusse. Viimane müüs juba 26 juulil 1696 aastal Tristvere küla (koos 6 adramaa ning kõrtsikohaga) 2700 riigitaalri ja paari hõbelühtri eest Fabian von
Tiesenhausenile - niisiis Undla mõisa juurde tagasi. Muide, Fabian v. Tiesenhauseni puhul on tegemist pärastise Kandle mõisnikuga.
1696.
26.07.1696 vormistatud osteping. Major Gustav Christian, Johann Philipi p. von der Pahlen müüb Tõrvestvere (Tristfer) küla 6 adramaad oma naise vennale rittmeister Fabian von Tiesenhausenile. Hind 2700 riigitaalrit /Brieflade nr 1004.
1699.
11.10.1699. Jagamisleping. Pärast Fabian, Fromholdi p. von Tiesenhauseni surma, läheb Undla jagamislepinguga 1699. a tema pojale ooberst Fromhold von Tiesenhausenile.
1726.
1726 adramaarevisjon näitab... et mõisa selleaegseks omanikuks on olnud viimati mainitud Fabiani poeg Frommhold von Tiesenhausen - aukraadilt leitnant (kommetaar lisab, et ta on olnud meeskohtunik).
1728.
Omanikuks on märgitud tema vanem poeg Fabian Georg von Tiesenhausen (pärastine kindralleitnant
ja Tallinna ülemkomandant), tollal 14 aasta vanune junkur.
1732.
Adramaade loendil veel tema allkiri. Peagi aga annab (müüb) vennale Jakob Johannile, kes omakorda müüb selle veidi hiljem edasi maanõuniku abikaasale Stael von Holsteinile (Fock).
1732.
> Anno 1732 die 11 Septembris das im Catharinschen Kirchspiel belegene und dem H[err]n Mannrichter Fromhold von Tiesenhausen zugehörige Guth Undell auf dem Guthe Uddrich untersuchet, die sämmtliche Bauerschafft eydlich examiniret und der Ambtmann Marten Stein über das Wackenbuch
beeydiget worden.
1735.
22.03.1735. Meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen müüb Undla mõisa oma sugulasele (vanaisad olid vennad?) Jacob Johann, Hans Heinrichi p. von Tiesenhausenile.
1735.
22.03.1735. Jacob Johann von Tiesenhausen loovutab raha eest Undla mõisa lesestunud maanõunikuprouale (Fabian, Jacobi p. Ernst Staël von Holstein) ile Gertrude Margarethe (sünd von Fock).
1736.
Mõisa müümist kinnitav Fromhold von Tiesenhauseni allkirjaga tõend 29. 03. 1736 aastast raha vastuvõtmise kohta ostjalt proua von Holsteinilt, millega tõendab ühtlasi, et Undla mõisal lasunud võlad on üle kantud samuti temale kuuluvale Orina mõisale.
1739.
Mõis kuulub juba haagikohtunikule kapten Fabian Ernst Stael von Holsteinile. Kohapeal esindas tema huve valitsejana kapten Seebach.
1765.
Ikka veel Fabian Ernst Stael von Holsteini valduses. Adramaade revisjon 1765 - Undell 15 Stahl von Holstein.
1767.
Gertrude Margarethe Stael von Holsteini (sünd von Fock) tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellub Jakob Johann Stael von Holsteiniga. Pärandusejagamise lepinguga sai 1765. a nende poeg Fabian Ernst (+1772).
1777.
12.03.1776-19.06.1777. Tallinna kindralkuberner > Toimikud > Akte in Klagesachen des Ko...? EAA.3.1.629.
Akte in Klagesachen des Kornets Carl Gustav von Buxhöwden wider den Hakenrichter Michel von Bielsky betreffend die Depossedierung aus der Arrende des Gutes Undel.
1777.
Viru-Järva meeskohus > b. Gerichtsverfahren > d. Zivilakten > Akte in Sachen des Kornett... ? EAA.862.1.1033.
Akte in Sachen des Kornetts C. G. v. Buxhöwden wider den Hakenrichter H. O. Zeuge v. Mannteuffel und Baron M. v. Bielsky betr. die Liquidation der Arrende des Gutes Undel.
1769.
29. 04. 1769 aastal müüb Fabian Ernst Stael von Holstein 30 000 rbl. eest mõisa leitnant Woldemar Joh. V. Brümmelile. Kes müüb Undla peagi edasi rittmeister Carl Gustav Rennenkampffi omandusse. Viimane rentis selle Vatku mõisnikule Michael Bielskyle.
1771.
19.12.1771. Leitnant Woldemar Johann von Brümmer müüb Undla mõisa haagikohtunik Michael Heinrich von Bielskyle. Pärandusejagamise lepinguga sai mõisa 1765. a nende poeg Fabian Ernst (+1772) . Proklamengesuche der Privatpersonen und Proklamen betreffend Kauf und Verkauf, Verpfändung der Güter und anderes... EAA.858.1.1483.
1772 – 1776.
Haagikohtunik Bielsky kasutuses.
1776.
24. 09. 1776 - Rittmeister Carl Gustav v. Rennenkampff müüb Undla mõisa kammerjunkur Carl August v. Bergile 53 000 rbl. eest.
1776.
10.09.1776. Michael Heinrich von Bielsky müüb mõisa rittmeister Carl Gustav von Rennenkampffile, Hind 53 000 rubla.
1776.
24.09.1776. Rittmeister Carl Gustav von Rennenkampff müüb Undla mõisa Carl August von Bergile. Hind 53 000 rubla.
1776.
Berg müüb mõisa edasi 45 000 rbl. eest C. von Helwigile. Kes Undla siis sama hinna eest 24 aastaks pandina Carl Gottschalk Harpe valdusesse annab.
1778.
30.03.1778. Müügi -ja pandileping. Carl August von Berg müüb Undla mõisa assessor Jacob Johann von Helwigile hinnaga 45 000 rubla, Helwig pandib oma sekretärile Carl Gottschalk von Harpele selle kohe 24 aastaks sama hinna eest.
1782 .
Helwigi nimel.
1791.
Harpe nimel ning poegadele Carl Johannile ja Otto Wilhemile üle antud.
1791.
27.11.1791. Sündikus Carl Gottschalk von Harpe, kui oma poegade kapten Carl Johann ja kapten Otto Wilhelmi täievoliline esindaja pandib Undla mõisa krahv Karl Magnus von Stenbockile koos poolmõisa
Tristferiga ja kaasosalusega raieõigusele Surro metsas, 90 aastaks alates 15.03.1792. Hind 50 ooo rubla.
1792.
15. 01. 1792 aastal on Undla mõis panditud 50 000 rbl. eest 90 aastaks krahv Carl Magnus Stenbockile. Kuigi juba 1783 aastal on sedasama Stenbocki nimetatud kiriku ning mõisa vahel sõlmitud lepingus omanikuks. Järelikult pidi mõis juba siis pandina tema käes olema ja 1791. a. tehtu on varasema pandileppe poegade vahel uuendamine.
1795.
Hingeloenduse ajal oli Undla mõis renditud C. F. Wohlfahrtile.
1795.
13.12.1795. (Kinnistamise kuupäev 15.03.1796). Carl Magnus krahv Stenbock loovutab pandi leitnant Otto Magnus, Berend Otto p. von Tollile 50 ooo rubla eest.
1807.
20. 12. 1807 - Senati ukaasiga muudeti pandileping ostulepinguks.
1811.
Hingederevisjonis kirjas C. L. v. Tolli nimel.
1816.
Undla mõis on Tolli pärijate nimel.
1826.
21.10.1826. Ludwig Wilhelm, Otto Magnuse (+24.01.1804) p. von Tollile kuuluv Undla mõis koos Tristferiga pannakse avalikule müügile.
1827.
02. 03. 1827 - Ludwig v. Tolli (Otto Magnuse poeg) maksujõuetuks jäämisel müüb Ülemmaakohus mõisa oksjonil. > Tegelikult müüdi aga vaid pandiõigus. Selle omandas kaptenleitnant Constantin Ungern-Sternberg.
1829.
Rendil Carl Friedrich von Strahlborni käes.
1832.
30. 06. 1832 - Ungern-Sternberg müüb mõisa koos invertariga parun Friedrich Adolph von Dellingshausenile (1769 - † 1839) 192 000 rbl. eest. (Hind 172 000 rubla).
1840.
1840. a päris mõisa tema vanim poeg Karl Thomas (19 Apr 1791 - † 1861).
1841.
14.11.1841. Kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph Thomase p. von Dellingshauseni (+26.03.1839) ja tema naise Karoline Elisabeth Karl Adolphi t. (sünd von Krusenstiern) (+30.12.1839) pärijatevahelisel kokkuleppel jagamise akti 12.03.1840 järgi saab Hulja koos Kruusimäega, Undla koos Räsnast saadud külaga Pilo, Andja koos Toomlaga ning Jõesse meeskohtunik Karl Thomas von Dellingshausen. Kubermanguvalitsuse kiri 26.06.1851. Karjamõis Toomla 2 adramaad eraldatakse iseseisvaks poolmõisaks. Küla Kattala 10 adramaad liidetakse Essu mõisaga.
1857.
22.05.1857 aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Undla mõisa üle pärandina oma pojale alampolkovnk Friedrich von Dellingshausenile. Kes pärandas need edasi oma vanimale pojale Friedrich Ewald Thomasele (1822 - † 1890).
Meeskohtunik Karl Thomas, Friedrich Adolphi p von Dellingshausen annab oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisad pärandina oma pojale oberstleitnant Friedrich von Dellingshausenile jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida.
1860.
10.02.1860. Friedrich Alexis parun Dellingshausen müüb osa Pruuna-Sicka metsast nimetatud Sickametsa oma vennale Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausenile. See tükk ühendatakse Undla mõisaga.
1890.
03.12.1890. Pärast parun Friedrich Ewald Thomas von Dellingshauseni surma (+19.02.1890) pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd Baumgarten) ja poeg Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas.
1891.
Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele 1891. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni (sünd. 12 Jun 1859 Hulja - †.?) poolt, kes omandas mõlemad mõisad. 28.08.1891. (Kinnistamise kuupäev 14.09.1891). Parun Friedrich Ewald Thomas Karl Thomase p. Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel saab poeg Karl Hulja 60 000 rubla ja Undla 120 000 rubla eest. Mõlemad mõisad kokku 4073 tessatiini.
Mõisa viimane omanik oligi kuni 1919 aastani Karl von Dellingshausen.
1919.
Võõrandamine. 25.10.1919 - omandas Eesti Vabariik.
Undla on mõisana esmamainitud aastal 1453 - Rajatud talumaile - laienes nende arvel?
Undel in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland (saksa keeles Undel, vene k Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Mõisat on esmamainitud 1453. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Dellingshausenite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Karl von Dellingshausen.
1876-77 aastatel ehitatatud ühekorruselises neorenessanss-stiilis mõisa peahoones asub praegu Kadrina hooldekodu. 1920-30tel aastatel on hoonele tehtud puidust juurdeehitus.
Undla mõisa häärberis asus haigla. Esimise vabariigi ajal oli seal arstipunkt. Nõukogude aja alguses lühiajaliselt peale sõda sõjavägi.Hiljem teemeister. 1948 aastast taas haigla.1981 a. eraldati ambulatoorium, mis paigutati kõrval asuvasse valitsejamajja.
Hingeloendid - Undla
1782 - 386
1795 - 253
1811 - 483
1816 - 184
1826 - 443
1834 - 251
1835 - 143
1835 - 143
Nim. 266
1850 - 295
1858 - 360
... ja viimane Undla parun - Karl Thomas von Dellingshausen.